Euro kasutuselevõtuks tuleb sel aastal teha
täiendavaid muudatusi riigieelarves. Keskpanga kevadprognoosi põhjal on
nominaalne sisemajanduse koguprodukt järgnevatel aastatel tunduvalt madalam kui
2008. aastal.
Prognoosi põhistsenaariumi järgi on märtsi seisuga vaja valitsusel eelarvetasakaalu parandada 2009. aastal kokku ligikaudu 8,5 miljardi krooni võrra, et puudujääk jääks alla 3 protsendi sisemajanduse koguproduktist. Kui valitsus seda kriteeriumi tänavu ei suuda täita, võib järgmiste aastate sisemajanduse koguprodukt jääda märgatavalt väiksemaks.
Eelarvet tasakaalustavad meetmed ei ole hädavajalikud ainult Maastrichti kriteeriumi täitmiseks. Riigi rahandus tuleb viia muutunud majandusolukorraga kooskõlla ning tagada eelarvepoliitika pikaajaline jätkusuutlikkus. Sellel kevadel uuendatav riigi eelarvestrateegia peab andma vastuse küsimusele, kuidas ja millal saavutab Eesti taas koondeelarve tulude ja kulude tasakaalu ning hakkab taastama eelarvereservi. Avaliku sektori ulatuslike likviidsete reservide tähtsus Eesti majanduse turvalisuse tagamiseks ja majanduskeskkonna ootamatute muutuste mõju pehmendamiseks on seekordse languse üks põhilisi õppetunde. Seepärast tuleb ka 2009. ja 2010. aastaks kavandatavaid meetmeid käsitleda võimalikult ühtse paketina.
Eesti majandus on jõudnud varasematel aastatel kasvu hoogustanud laenubuumist karmimate laenunõuetega keskkonda. Nii pangad kui ka investorid on muutunud märksa ettevaatlikumaks, märkis Eesti Pank. Sellele vaatamata on pankadel piisavalt ressursse, et toetada ümberkorraldusi ettevõtluses ja kogu majanduses. Laenuotsuste tegemisel tuleb arvestada majanduse soodsaid väljavaateid keskmises ja pikemas perspektiivis, sest majanduse konvergents ehk Eesti sissetulekute liikumine Euroopa Liidu rikkamate riikide taseme suunas jätkub ka edaspidi. Seda toetavad eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning Eesti ühinemine euroalaga nii kiiresti kui võimalik.
Eesti majanduse põhinäitajad aastatel 2008–2011
* Prognoos.