Euro kasutuselevõtuks tuleb sel aastal teha
täiendavaid muudatusi riigieelarves. Keskpanga kevadprognoosi põhjal on
nominaalne sisemajanduse koguprodukt järgnevatel aastatel tunduvalt madalam kui
2008. aastal.
Prognoosi põhistsenaariumi järgi on märtsi seisuga vaja valitsusel eelarvetasakaalu parandada 2009. aastal kokku ligikaudu 8,5 miljardi krooni võrra, et puudujääk jääks alla 3 protsendi sisemajanduse koguproduktist. Kui valitsus seda kriteeriumi tänavu ei suuda täita, võib järgmiste aastate sisemajanduse koguprodukt jääda märgatavalt väiksemaks.
Eelarvet tasakaalustavad meetmed ei ole hädavajalikud ainult Maastrichti kriteeriumi täitmiseks. Riigi rahandus tuleb viia muutunud majandusolukorraga kooskõlla ning tagada eelarvepoliitika pikaajaline jätkusuutlikkus. Sellel kevadel uuendatav riigi eelarvestrateegia peab andma vastuse küsimusele, kuidas ja millal saavutab Eesti taas koondeelarve tulude ja kulude tasakaalu ning hakkab taastama eelarvereservi. Avaliku sektori ulatuslike likviidsete reservide tähtsus Eesti majanduse turvalisuse tagamiseks ja majanduskeskkonna ootamatute muutuste mõju pehmendamiseks on seekordse languse üks põhilisi õppetunde. Seepärast tuleb ka 2009. ja 2010. aastaks kavandatavaid meetmeid käsitleda võimalikult ühtse paketina.
Eesti majandus on jõudnud varasematel aastatel kasvu hoogustanud laenubuumist karmimate laenunõuetega keskkonda. Nii pangad kui ka investorid on muutunud märksa ettevaatlikumaks, märkis Eesti Pank. Sellele vaatamata on pankadel piisavalt ressursse, et toetada ümberkorraldusi ettevõtluses ja kogu majanduses. Laenuotsuste tegemisel tuleb arvestada majanduse soodsaid väljavaateid keskmises ja pikemas perspektiivis, sest majanduse konvergents ehk Eesti sissetulekute liikumine Euroopa Liidu rikkamate riikide taseme suunas jätkub ka edaspidi. Seda toetavad eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning Eesti ühinemine euroalaga nii kiiresti kui võimalik.
Eesti majanduse põhinäitajad aastatel 2008–2011
* Prognoos.
Seotud lood
Hiljuti kirjutas Eesti Ekspress, et Eesti
Panga (EP) president Andres Lipstok tahab end kirjutada ajalukku euro
maaletoojana. Kui aga vaadata EP töö tulemusi, siis tundub tõenäolisem, et
praegune EP läheb ajalukku inflatsiooni ja sellest tuleneva tööpuuduse
maaletoojana.
Marfin Panga peadirektor Riho Rasmann
soovitab valitsusel arvestada eelarve kärpimisel Eesti Panga 12,3%se
majandusprognoosiga, mitte rahandusministeeriumi 8,5%se prognoosiga.
Eesti Panga tänavust majandusprognoosi
tutvustaval pressikonverentsil ei olnud keskpanga president Andres Lipstok
valmis andma retsepti täiendavateks kärbeteks riigieelarves, korrates vaid panga
seisukohta, et maksudega ei mängita.
Eesti Panga kevadprognoosi kohaselt ulatub
majanduslangus sel aastal suurusjärku 12 protsenti, riskistsenaarium aga näeb
ette isegi 15%-list majanduslangust, optimistlikum stsenaarium aga 8%-list
majanduslangust.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.