Aasta alguses kontrollis maksu- ja
tolliamet 85 ehitusettevõtet, millest kaheksakümnes avastati maksupettusi
üldsummas 33 miljonit krooni.
Kuigi maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe sõnul on praegu veel vara väita, et ümbrikupalgad on massiliseks muutunud, võib olukord tulevikus drastiliselt muutuda. "Kui võrrelda erinevaid ärivaldkondi, siis muutused ehitussektoris on kõige suuremad," rääkis Veermäe. "Otsustav faktor selle juures on märgatav ehitusmahtude vähenemine. Nii selles kui ka teistes valdkondades on levinuimad rikkumised endiselt ümbrikupalgad ning fiktiivsete arvete esitamine. Fiktiivsete arvetega püüavad ettevõtted vähendada oma maksukoormat ning luua vahendeid ümbrikupalga maksmiseks."
Võrdlusandmeid ehitusettevõtete maksurikkumistest möödunud aasta esimeses kartalis maksuametil võrdluseks kõrvale panna paraku polnud. "Eelmistel aastatel me ei pidanud statistikat valdkondade kohta," selgitas maksuameti meediasuhete peaspetsialist Anneli Erm.
Ehitajad väidavad, et probleem on tingitud ehitushindade langusest, mille tulemusena ei tule maksukuulekad väiksed ehitusfirmad lihtsalt ots otsaga kokku.Kinnisvaraturu kokkuvarisemisel tekkis turule hulgaliselt väikefirmasid, kellele ei jätku täna enam tööd, konkurents ehitusturul on tihenenud ning paljud alltöövõtjad on sunnitud töötama väga madala tasu eest.
"Mõned hinnad langesid alla 90-ndate taseme ning ma olen veendunud, et paljud ettevõtted on sunnitud ümbrikupalkasid maksma. Kuna suurem osa ehitustellimusi tuleb riigilt, aga riigitellimuse korral ei kontrollita eriti tähelepanelikult alltöövõtjate tausta, siis juhtubki, et töö saavad ebaprofessionaalsed ehitajad, kes pakuvad kõige madalamat hinda. Aga ausad tegutsejad surevad välja ning riik jääb maksudest ilma," rääkis toimetusele siseviimistluse alltöövõtuga tegeleva ehitusfirma direktor, kes soovis jääda anonüümseks (toimetusele on nimi teada).
Selge Ehitus OÜ direktor Jüri Selge on ülalmainituga nõus: "Selge ju, et kui firmad on selliste pakkumistega nõus, siis teisiti ei saa. Enne lepingu allkirjastamist tuleks mõelda, kas on võimalik teha nii väikse raha eest töö ära. Kõigel on oma hind. Suurem osa inimesi haaravad igast tööotsast kinni ning lõpptulemusena on nende kasum nullis või isegi miinuses."
Selle aasta jooksul kontrollis maksu- ja tolliamet 85 ehitussektori ettevõtet. 44 ettevõtte kontroll on veel lõpetamata.
Seotud lood
Hiljuti võis lugeda, et 85st maksuameti
kontrollitud ehitusfirmast 80 olid suuremal või vähemal määral maksudega riiki
petnud. Ühe suurfirma juht ütles seda kommenteerides, et vaid suured
ehitusettevõtted on ausad.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”