Islandi valijad hääletasid võimule vasakparteid

Esialgsetel tulemustel, kui loetud oli 80% häältest, sai sotside ja roheliste koalitsioon 51% häältest ehk 34 kohta 63-kohalises parlamendis. Sama koalitsioon on juhtinud Islandi vahevalitsust veebruari algusest, mil islandlaste meeleavaldused endise peaministri Geir Haarde tagasi astuma sundisid. Haarde Iseseisvuspartei sai esialgsetel andmetel 15 kohta (2007. a valimiste järel oli 25) kohta, vahendas agentuur Bloomberg.

„Meie aeg on tulnud,“ ütles vahevalitsust juhtinud peaminister Johanna Sigurdardottir (66). „Sotsiaaldemokraatlikust alliansist saab suurim partei Islandil. See märgib suurt muutust,“ ütles ta.

Islandlased toetasid parteisid, mis lubavad paremat sotsiaalkindlustust ja suuremat riiklikku sekkumist majanduse juhtimisse. Samuti tahab Sigurdardottir kiiresti alustada liitumiskõnelusi Euroopa Liiduga, korraldada rahvahääletuse ning umbes nelja aasta perspektiivis kasutusele võtta euro.

„Meie ühiskonnas on domineerinud ahnus ja individualism,“ ütles Sigurdardottir. „On tekkinud vajadus uute väärtuste järele,“ lisas ta.

Euroopa Liidu osas pole valimised võitnud koalitsioonis ühel meelel – rohelised suhtuvad mõttesse suure skepsisega ning ka islandlased ise on selles küsimuses lõhestunud. Samuti pole koalitsioonis üksmeelt riigifinantside korrastamise osas – kust kärpida kulusid ja kus lisada tulusid.

Iseseisvuspartei pika valitsemise ajal jõudis Island elatustasemelt maailma viie rikkaima riigi sekka ning oli SKPlt elaniku kohta viiendal kohal veel 2007. aastal.

Krahh tabas Islandi majandust läinud aasta sügisel, kui väikese riigi jaoks liiga suureks kasvanud pangad ei tulnud enam oma võlakoorma teenindamisega toime ja valitsus oli sunnitud pangad riigistama. Pankade võlad ületasid Islandi SKP kümme korda ning riik oli sunnitud pankroti vältimiseks IMFilt abi otsima. IMFi eestvedamisel pandi kokku 10 miljardi dollari suurune abipakett. Seda 300 000 elanikuga riigi jaoks, mille SKP on 11 miljardit dollarit.

Islandlased süüdistasid Iseseisvuspartei juhitud valitsust, et see lasi pankadel riigi majanduse jaoks liiga suureks kasvada, ning korraldasid seni meeleavaldusi kuni valitsus lõpuks tagasi astus.

Islandi majandus, mis kasvas 2004. aastast igal aastal kiiremini kui USA ja ELi majandus, kahaneb IMFi värske prognoosi järgi tänavu 10,6%. Tööpuudus on poole teise aastaga pea kümme korda kasvanud ning küündis märtsis 8,9%le. Inflatsioon oli märtsis 15,2%.

Kodumajapidamiste võlakoorem kasvas 2008. a lõpus 15,7 miljardile dollarile, mis ületab kolmekordselt elanike kasutatava tulu. Võlgu elamisest sai norm. Täna on umbes 30 000 majaomaniku kinnisvara hind madalam vara soetamiseks võetud laenu suurusest. Islandi kroon kaotas mullu pankade kollapsi järel 2/3 väärtusest.

„Tööpuudus kasvab ja inimestel on järjest raskem oma võlgu tagasi maksta,“ ütles Bloombergile Islandi ülikooli poliitikateaduste professor Gunnar Helgi Kristinsson, kelle sõnul väljendab valimiste tulemus rahva viha.

„Pööre vasakule on suurim, mida me oleme näinud 1987. aastast,“ ütles Bloombergile Olafur Th. Hardarson, Islandi ülikooli poliitikateadiste professor. „Sotsiaaldemokraadid ja rohelised pole kunagi Islandil enamiku valijate toetust saanud,“ jätkas ta.