Andmekaitse inspektsioon koostas isikukoodi
kasutamise kohta juhise, mille eesmärgiks on lükata ümber levinud väärarusaam
isikukoodi konfidentsiaalsusest.
Inspektsiooni selgitusel ei kuulu isikukood seaduse kohaselt delikaatsete isikuandmete hulka ja seega pole põhjust varjata seda enam kui näiteks inimese nime või sünniaega.
"Ettekujutus isikukoodi salajasusest on laialt levinud ka ametiasutustes. Näiteks arvatakse tihti, et dokumentidele juurdepääsupiirangu kehtestamiseks piisab, kui lisada dokumenti isikukoodid. Isikukoodi kasutamine ei ole iseenesest aluseks juurdepääsupiirangu kehtestamisele," teatas andmekaitse inspektsioon.
Küll aga peaksid asutused ja ettevõtted arvestama isikuandmete kasutamisel minimaalsuse printsiibiga. Näiteks oma töötaja või kliendi tuvastamiseks piisab kirjas, käskkirjas või muus dokumendis üksnes tema nimest ja ametist/aadressist. Mõned ettevõtted pakuvad internetis teenuseid, tuvastades klienti isikukoodi järgi. Kuivõrd isikukoodi on kerge teada saada, jääb see kliendi tuvastamisel suhteliselt ebausaldusväärseks vahendiks ja seega ka teenusepakkuja enda riskiks, teatas inspektsioon.
Isikukoodi kasutamise juhis asub andmekaitse inspektsiooni kodulehel.
Seotud lood
Võlglase andmeid võib maksehäireregistris
avaldada üksnes seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Avaldatud andmete õigsuse
eest vastutab andmed avaldamiseks saatnud võlausaldaja, teatas andmekaitse
inspektsioon.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.