Martinson: enamik Arbitrage'i investoreid on raha maha kandnud

Kas fondivalitseja on fondi juhtides teinud vigu või on aeg otsused negatiivseks pööranud? Martinsoni jaoks on üks asi, mis on temas kõige suuremat küsimust tekitanud - see on fondiosaku puhasväärtuse arvutamine kuni fondi sulgemiseni mullu septembris. Selle ajani arvutati fondiosaku puhasväärtust pidevalt tõusvas joones, keskeltläbi poolteist protsenti kuus, ütles ta.

"Ma ei ole puhasväärtuse alusarvutusi näinud, ja seda saab teha ainult finantsinspektsioon, aga ma ei ole kindel, et see arvutus õige oli. Kui septembris fond kinni läks, siis mitmed asjad, mis seal portfellis olid, olid juba siis küsitava väärtusega. Kujutan ette, et kui puhasväärtus hakanuks kukkuma, oleks see kaasa toonud osakuomanike müügilaine, mis oleks omakorda kiirendanud kogu seda lumepalli,“ selgitas Martinson olukorda.

Investori mätta otsast on puhasväärtuse arvutus tundlik teema, sest seda teeb fondihaldur ise, kuid võtab selle tõusu pealt ka kopsakat tulemuspreemiat, ehk siis sisuliselt määrab endale boonust.

„Fond suhtleb täna oma investoritega üsna aktiivselt, selles pole mingit küsimust,“ vastas Martinson, kas ta on saanud fondivalitsejalt oma küsimustele vastused. Samas möönis ta, et kuni möödunud talveni olid investorite teadmine portfelli tegelikust seisukorrast väga lünklik ning detailseid aruandeid hakkas Gild esitama igakuiselt alles pärast fondi sulgemist.

“Riskikapitali fondide puhul on tavaks oma investoritele esitada üsna põhjalikke aruandeid iga portfelliinvesteeringu kohta. Arbitrage aruanded olid väga üldised,” ütles Martinson. "Seetõttu on raske ka puhasväärtuse teemale adekvaatset hinnangut anda."

Samas möönis ta, et nendele sai Arbitrage vara väärtust hinnata üsna laias koridoris, sest veel eelmisel suvel oli suhteliselt optimistlik aeg. „Ongi küsimus, kas konservatiivsus oleks pidanud olema varem sisse kirjutatud või mitte. Gild on alati olnud pigem optimistlikku poole kalduv kõikides oma kommunikatsioonides ja tegemistes,“ rääkis Martinson.

Kui Eesti kinnisvaraobjektidele tehtud investeeringuid, mis veel sügisel täies rõõmus ja mahus bilansis üleval olid, aga nelja kuu pärast kõik viimseni raskustesse sattusid, tekib Martinsonil küsimus, kas majanduskeskkond ikka nii järsku muutus.

„Paljude firmade kohta oli ka varem kuulda, et on probleeme, näiteks Q Varaga,“ lisas ta. “Nii investoritele kui Gildile endale olnuks parem, kui investeeringuid oleks hinnatud oluliselt konservatiivsemalt. Riskikapitalis on tihti tavaks, et esimestel aastatel hinnatakse investeeringud üldse alla, nn riskikapitali J-kõver,” märkis Martinson.