Valitsus otsustas täna võtta
stabilisatsioonireservist kasutusele 3,5 miljardit krooni, lisaks laenatakse
eelarve lappimiseks 6,5 miljardit krooni.
Valitsus kiitis äsja heaks ja saadab riigikogule arutamiseks stabiliseerimisreservist väljamaksete tegemise otsuse eelnõu. Vastavalt eelnõule ning 2009. aasta riigieelarve seaduse kohaselt kaetakse tänavuse riigieelarve kulude ja tulude vahe 3,5 miljardi krooni ulatuses stabiliseerimisreservi vahenditest, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Reservi vahendite kasutamine on rahandusministeeriumi teatel vajalik kiirest majanduslangusest tingitud eelarvetulude vähenemise ning suurenenud kulude katmiseks. "Oluline on, et riigil oleksid täiendavad rahalised võimalused eelarveriskide maandamiseks ja lisavahendid selleks, et õigeaegselt ja lubatud mahus maksta välja nii pensionid, palgad kui toetused," ütles rahandusminister Ivari Padar.
"Eesti riigi reservid pole kogunenud mitte nafta või muu loodusvara kasutamise tuluna, vaid on kogutud eelarvepoliitiliste otsuste tulemusena eesmärgiga kahandada majandustsüklite mõju. Seetõttu on reservide kasutamine langustsükli põhjas sama ratsionaalne nagu kogumine kasvutsükli tipus," lisas Padar.
Reservi vahendite kasutamine vähendab riigi laenuvajadust ja koos sellega säästab riiki laenuga seotud intressikuludest. Riigieelarve seaduse kohaselt otsustab stabiliseerimisreservi kasutusele võtmise riigikogu valitsuse ettepanekul, kes peab eelnevalt küsima arvamust stabiliseerimisreservi nõukogult. Otsuse vastuvõtmiseks on vastavalt seadusele vajalik riigikogu koosseisu häälteenamus, kuna otsuse eelnõus märgitud summa moodustab üle kolme protsendi stabiliseerimisreservi mahust.
31. märtsi seisuga oli stabiliseerimisreservi varade maht soetusmaksumuses 7,08 miljardit krooni ja turuväärtuses 7,33 miljardit krooni. Kvartaliga on reservi maht turuväärtuses kasvanud 133 miljonit krooni ja aastaga 759 miljonit krooni, teatas rahandusministeerium. Võlakirjaturgudel jätkus mõõdukas tõus ka 2009. aasta esimeses kvartalis, mistõttu kujunes stabiliseerimisreservi esimese kvartali tulususeks 5,9 protsenti. Reservi realiseeritud kasum 2009. aasta märtsi lõpu seisuga moodustab 190,6 miljonit krooni ja realiseerimata kasum 251,4 miljonit krooni.
Stabiliseerimisreserv loodi 1997. aastal mahus 701,6 miljonit krooni. Reserv on üldmajanduslike riskide vähendamiseks mõeldud eelarvepoliitiline abinõu, samuti kasutatakse stabiliseerimisreservi vahendeid pikaajalist ühiskondlikku tulu toovate investeeringute ja strukturaalsete ümberkorralduste rahastamise stabiilsuse tagamiseks, sõjalise valmisoleku või mobilisatsiooni läbiviimiseks.
Seotud lood
Valitsus eesotsas peaminister Andrus
Ansipiga saatis täna riigikokku eelnõu viimase vaba
raha, stabiliseerimisreservi vahendite kasutuselevõtmise kohta.
Rahandusministeerium ütles täna Äripäevale,
et stabiliseerimisreservi rahaks pööramine võtab kolm päeva - selle ajaga saab
müüa Eestile kuuluvad välisriikide võlakirjad.
Ehitusmaterjalide tootja maxit
Estonia juhi Viktor Valkiaineni sõnul on laenuvõtmine ja stabiliseerimisreservi
kasutamine parem lahendus kui maksude tõstmine.
Laenu küsimise otsust kommertspankadelt on
toetanud Eesti riigi suhteliselt headest krediidireitingutest mõjutatud
pakkumised, kommenteeris rahandusminister Ivari Padar tänast valitsuse otsust
laenata 6,5 miljardit krooni.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.