Ärimehed Viktor Siilats ja Olari Taal
ütlesid Äripäevale, et riik peaks laenamise asemel kulusid kärpima, eelkõige
bürokraatiat.
"Kas mingit kärbet ei toimugi?" küsis Olari Taal 6,5 miljardi krooni suuruse laenu võtmisest ja stabiliseerimisreservi kasutamisest kuuldes. "Kui eelarvepuudujääk jääb Maastrichti kriteeriumite piiresse, siis, ma arvan, et võib (laenu võtta ja reserve kasutada – toim). Teadmata täpselt, millised kärped tulevad, ei oska ma lähemalt kommenteerida," lisas Taal.
Viktor Siilats ütles: "Arvan nii, et kui õnnestub õigel ajal eurole üle minna, oleks stabiliseerimisreservi kasutamine niikuinii vaba. Kui eurole üle minna aga ei õnnestu, oleks aga nii halvasti, et ei taha sellele mõeldagi."
Siilats lisas: "Laenuga on keerulisem. Tuleks riigi kulutused üle vaadata ja kärpida ikka reaalsete kulutuste pealt, vähendades näiteks nõunikke, mitte meditsiiniõdesid, politseinikke ega õpetajaid. Mind maksumaksjana häirib, et kulude kärpimisel hakatakse koondama kõige madalamapalgalisi ametnikke, kes on niigi kõige vähem kaitstud. Selle asemel peaks hoopis bürokraatiat vähendama."
Seotud lood
Rahandusministeerium ütles täna Äripäevale,
et stabiliseerimisreservi rahaks pööramine võtab kolm päeva - selle ajaga saab
müüa Eestile kuuluvad välisriikide võlakirjad.
Ehitusmaterjalide tootja maxit
Estonia juhi Viktor Valkiaineni sõnul on laenuvõtmine ja stabiliseerimisreservi
kasutamine parem lahendus kui maksude tõstmine.
Valitsus otsustas täna võtta
stabilisatsioonireservist kasutusele 3,5 miljardit krooni, lisaks laenatakse
eelarve lappimiseks 6,5 miljardit krooni.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.