Kuigi mõned ettevõtted on teedeehitusest
lahkunud, on turu maht praegu tegutsevate ettevõtete jaoks liiga väike, rääkis
Äripäevale AS Talter juhatuse esimees ja juht Sven Pertens.
„Ei ole lahedamaks läinud,“ vastas Pertens küsimusele, kas mõnede firmade teeehituse turult lahkumine on teistele ruumi rohkem jätnud. „See, et mõned on loobunud on eelmise aasta tõsisema lahingu tagajärg aga ma arvan, et turu maht on ka praegu turul olijatele liiga väike,“ märkis juht.
Pertensi sõnul kolme ettevõtte lahkumine märkimisväärset mõju pole avaldanud. „Meie seisukohast alapakkumisi tehakse pea igal riigihankel,“ lisas ta.
Tema sõnul on füüsilised mahud, mida üks teedeehitaja reaalselt näeb ja teha saab eelmise aastaga võrreldes langenud kümnetes protsentides. „Ise hindame, et see on kuni 40% vähenenud,“ lisas Pertens.
Teistpidi püüavad Talteri juhi sõnul üldehitusettevõtted osa saada infrastruktuuri objektidest. „Loodus tühja kohta ei salli, et kui keegi läks ära, siis meie tuleme asemele, aga selle kellegi turuosa ju alles pole, kui mahud vähenesid,“ selgitas ta.
Maanteeameti plaani jagada projektid väiksemateks osadeks, peab Talteri juht mõistlikuks. „Me ei arva, et oleks parem kui projektid oleks suuremad, sest iga sellisega on seotud riskid. Kui projekt on jagatud kaheks või kolmeks, siis sellele, kes seda tegema hakkab on natuke julgem,“ rääkis ta.
Pertensi sõnul võivad liiga suurte objektide korral tekkida küsimused kvalifitseerumises. „Keegi ei saa endal käivet või referentsi kokku ja tekib hulk riigihangete ja kohtuvaidlusi ja see protsess pidurdub ja lõppkokkuvõtteks ei ole sellest kellelgi kasu,“ ütles ta.
Kas siis on võimalik ka rohkematel teeehitusettevõtetel projektidest osa saada? „Ütleme nii, et statistilise või tõenäosusteooria järgi võiks see nii olla aga eks tegelik tulemus selgub konkursiga,“ vastas juht.
Talteris on juhi sõnul koondatud 12-14% töötajatest, ning allesjäänutest on kõikidel ka palganumbrit kärbitud.
Riigimaanteede rahastamises on algselt planeeritust kolme korda suuremaks kasvanud Euroopa abirahade osakaal 262 miljonilt 826 miljonini. Mullu kasutati Euroopa Liidu abi teede ehitamisel 254 mln krooni jagu. „Varem oleme rääkinud, et teeme oma rahaga teeremonti, täna see teeremont omandab teise tähenduse. Praktiliselt need rahad, mis Eesti riigi poolt teedele pannakse on väga suured. See on sisuliselt väga suur majanduse elavdamise pakett,“ arvab maanteeameti peadirektori asetäitja Märt Puust. Tema sõnul jagatakse projektid võimalikult paljudeks etappideks, et võimalikult paljud ettevõtted saaksid enampakkumistel osaleda, ka väiksemad tegijad.
Seotud lood
Aastas on kolm-neli suurt hanget ning kui
ühelgi neist edukalt osaleda ei õnnestu, siis on ettevõtte juhid ainult raskete
valikute ees. Sisuliselt võib väita, et muud peale riigihangete
teede-ehitusturul hetkel suurt teha ei ole, märkis Teede REV-2 juht Andri
Tõnstein.
AS Talter saatis Äripäevale kirja, et nad
seekord 9 kuu majandustulemusi ei avalda,
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.