Kui eestlased arutasid ideid Eesti elu
edendamiseks mõttetalgutel, siis iirlased on käivitanud veebilehe Ideas
Campaign, kuhu koguvad inimeste ettepanekuid ja ideid majanduskriisist
ülesaamiseks.
Parimad ideed on plaanis välja sõeluda ja edastada Iiri valitsusele. Märtsikuuga saadi kokku ligi 5000 ettepanekut, mis küünivad turismi arendamisest metsa istutamise ja maksusoodustusteni rahvusvahelise filmitööstuse Iirimaale toomiseks.
Oma riigi põllumajandust saaks edendada spetsiaalse märgistuse abil Iirimaal valmistatud toiduainetele ning välja on pakutud ka mõte kuulutada üks päev nädalas Iiri kaupade ostmise päevaks. Iiri villatööstuse saaks arendada tipptasemele. Rahalise välisabi asemel, mis pahatihti maandub diktaatorite taskusse, saaks abi vajavatesse riikidesse läkitada hoopis Iirimaa arste ja ehitajaid – võidaksid nii abi andja kui abi saaja riik. Iirimaale võiks meelitada rohkem Hiina turiste ja miks mitte toetada firmades duširuumide paigaldamist, et inimesed rohkem rattaga tööle sõidaksid – see aitaks ühtlasi lahendada ummikute probleemi.
Üks anonüümne advokaat ütles, et rikkad inimesed võiksid valitsusele raskel ajal intressivaba laenu anda. "Ma ei ole ise kaugeltki rikas, kuid olen valmis oma riigile sel raskel hetkel andma kolmeks aastaks intressivaba laenu 100 000 eurot. Kui 5000 inimest sama teeks, teeks see kokku juba pool miljardit eurot," kirjutas ta.
Iirimaa on euroala riikidest kõige hullemini majanduskriisis kannatavaid riike. Nende SKP võib tänavu kahaneda üle 9% ning riigieelarve defitsiit paisuda 12%ni SKPst. Valitsuse säästueelarved – sealhulgas maksude tõstmine – on tekitanud paksu pahameelt.
Seotud lood
Iiri valitsuse juba teine kriisieelarve
poole aasta jooksul paneb riigi noore ja kõrgelt haritud paindliku tööjõu
riigist lahkuma, kirjutab Financial Times täna kommentaaris Iiri valitsuse
pingutustele ülisuureks paisunud eelarvedefitsiiti koomale tõmmata.
Iiri valitsus avalikustas täna karmi
kokkuhoiueelarve, mille eesmärk on ohjata riigieelarve defitsiiti, mis on
paisunud juba enam kui 10%le SKPst.
Iirimaal visatakse tänapäeval kibedat
nalja, et pankrotti läinud Islandiga pole riigil muud vahet kui üks täht
ingliskeelses nimekujus ja kuus kuud.
Vargused ei ole jätnud puutumata mitte ühtegi kaupluseketti. Kuigi suuremad poed panustavad turvalisusele üha rohkem, kannavad ärid iga aasta varguste tõttu siiski väga suuri kahjusid. Forus annab ühe Eesti suurima turvapartnerina ekspertnõu, kuidas kaitsta paremini oma vara ja kaupluse töötajad saaksid end tunda turvalisemalt.