Iiri valitsus avalikustas täna karmi
kokkuhoiueelarve, mille eesmärk on ohjata riigieelarve defitsiiti, mis on
paisunud juba enam kui 10%le SKPst.
Tulude suurendamiseks tõstab Iiri valitsus makse, ehkki majandust ähvardab tänavu kuni 8%ne SKP langus. Rahandusminister Brian Lenihani sõnul loodab ta tänavu maksutõusudest eelarvesse täiendavat tulu 1,8 miljardit eurot, vahendas agentuur Bloomberg.
Maksudest tõusevad näiteks üksikisiku tulumaks, kapitalitulu maks, kütuse ja tubaka aktsiisid, väheneb maksusoodustus eluasemelaenu intressidelt. Uue maksuna kaalub Iiri valitsus kinnisvaramaksu sisseviimist.
Säästueelarvega loodab Iiri valitsus hoida defitsiidi tänavu 10,7% tasemel SKPst. Vastasel juhul võib defitsiit küündida ligi 13%le, mis ületab euroalal lubatu enam kui neli korda.
Reedel manitsesid euroala rahandusministrid Iirimaad ja Kreekat rohkem pingutama, et eelarvedefitsiit kontrolli alla saada.
Läinud nädalal jättis reitinguagentuur S P Iirimaa ilma tippreitingust AAA. Sellega on Iirimaa neljas euroala riik, mille reitingut S P finantskriisi vallandumise järel on langetanud. S P hinnangul kulub Iirimaal riigi finantsseisu korrastamiseks mitu aastat.
Iirimaa, mille majandus kasvas kümme aastat ca 7% tempos, oli mullu esimene euroala riik, mille majandus langusesse läks. Aasta esimeses kvartalis kahanesid valitsuse maksutulud 23%.
Seotud lood
Iirimaal kasvas tööpuudus aprillis 11,4
protsendile ning tuleval aastal võib tööta olla juba 16,8% tööealisest
elanikkonnast.
Kui eestlased arutasid ideid Eesti elu
edendamiseks mõttetalgutel, siis iirlased on käivitanud veebilehe Ideas
Campaign, kuhu koguvad inimeste ettepanekuid ja ideid majanduskriisist
ülesaamiseks.
Iirimaal visatakse tänapäeval kibedat
nalja, et pankrotti läinud Islandiga pole riigil muud vahet kui üks täht
ingliskeelses nimekujus ja kuus kuud.
Iiri valitsuse juba teine kriisieelarve
poole aasta jooksul paneb riigi noore ja kõrgelt haritud paindliku tööjõu
riigist lahkuma, kirjutab Financial Times täna kommentaaris Iiri valitsuse
pingutustele ülisuureks paisunud eelarvedefitsiiti koomale tõmmata.
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.