Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees
Eiki Nestor ütles, kui töötuskindlustuse maksimummäära praegu kokku
lepitud 3 protsendi tasemelt 4 protsendini ei viida, siis
töölepinguseadus lubatud kujul ei jõustu.
Täna kehtivate koondamisrahade kohustuste ja hüvitiste suurused jääksid aga samaks.
"Kui me 3% piiresse jääme ja mingit kompromissikohta ei leia, siis uus seadus sellisel kujul jõustuda ei saa ning jätkusuutlikkust me kuidagi ei taga," ütles Nestor telefonis.
"Minu meelest on siis ainuke võimalus see suur kompromiss, milleks olid koondamis- ja kindlustushüvitised, edasi lükata selleks ajaks, kui töötukassa võimalused seda paremal moel võimaldavad," lisas ta.
Ehk uus seadus jõustuks Nestori sõnul küll, aga tööandjad jätkaksid tänastes suurustes koondamishüvituste maksmist ise, ilma töötukassa abita, ja töötajate poolele jääksid ka hüvised samasuguses suuruses, nagu nad täna on. Nestor aga leiab, et see on halb variant.
Mõistlikum oleks tema hinnangul siis juba lubada tööandjatel ja töötajatel sisuline omavaheline kompromiss kinni maksta läbi kindlustuse ja ta ei näe, miks peaks seda takistama. „Meie sõbrad on võtnud väga jäiga positsiooni. Kui nad sellele jäävad, siis ainuke võimalus ongi, et see osa töölepinguseadusest ei jõustu nii pea, lükkub edasi 2011. aastani," rääkis Nestor.
Nestori sõnul on valitsusliidu partnerite poolt selge liialdus oodata, et uues töölepinguseaduses tööandjate võimalused paranevad kokkulepitud mahus ja töötajate võimalused mitte, seisis pressiteates. „Seda ei juhtu,“ oli Nestor kindel.
Sotsiaaldemokraadid on kohtunud tööandjate ja ametiühingute esindajatega ja näevad võimalust ka kompromissiks, mis tähendaks aga kehtiva lubatud maksemäära tõusu. Kahjuks ei ole selle mõttega nõus teised koalitsioonipartnerid.
„Kompromiss tähendaks mõningasi järeleandmisi nii tööandjate kui töötajate poolelt, milleks mõistlikkuse piires on mõlemad ka valmis. Seadusega sätestatud maksimaalse maksemäära viimine 4%-ni võimaldaks uuel seadusel jõustada mõistlikul moel,“ kommenteeris Nestor.
„Sissemakseid kassasse teevad ju tööandjad ja töötajad ise,“ ütles ta. “Kui tööandjad ja töötajad on nõus uue seaduse jõustumise nimel ka suuremaid kulutusi kandma, siis miks peaks poliitikud seda takistama?“
Sotsiaaldemokraadid on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et uue töölepinguseadusega rakenduv paindliku turvalisuse mudel maksab rohkem, kui täna kehtivad töötukindlustuse põhimõtted. „Kahjuks pole läbirääkimised töötuskindlustuse jätkusuutlikkuse huvides andnud tulemust,“ ütles Nestor.
Töölepinguseadust puudutavad koolitused ja seminarid käivad Nestori sõnul rohkem seaduse sisu kohta ja seega ei ole need asjata tehtud.
Valitsus tuleb uuesti kokku esmaspäeval, et seadust edasi arutada.
TÖÖTUKASSA ANDMED:
Valdav osa hüvitisesaajatest saab hüvitist alla 6000 krooni kuus. Sel aastal määratud hüvitistest on ligikaudu kaks kolmandikku (64%) olnud esimesel sajal päeval alla 6000 krooni kuus. Maksimumhüvitist, mis on esimesel sajal päeval 15 218 krooni kuus ja seejärel 12 174 krooni kuus on saanud 2,4% sel aastal hüvitist saama hakanutest.
Nestor: töötuskindlustuse määra 4%ni viimine jõustaks töölepinguseaduse
Seotud lood
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees,
siseminister Jüri Pihl ütles vahetult pärast partei juhatuse erakorralist
kogunemist rahandusministeeriumis, et nemad enda nõudmistest seoses
töölepinguseaduse jõustamisega ei loobu.
Peaminister Andrus Ansip ütles tänasel
valitsuse pressikonverentsil, et tema kergitaks töötuskindlustuse makse määra
tervenisti 4,5%-le. Samas ei ole IRL maksemäära üle 3% kergitamisest
kunagi midagi kuulda tahtnud.
IRLi peasekretär Margus Tsahkna ütles, et
eile õhtul kabinetiistungil tehtud sotsiaaldemokraatide ettepanek tõsta
töötuskindlustuse maksimummäär 4% peale, üllatas teisi koalitsioonierakondi
väga. Töötuskindlustusmäära tõstmine on täiesti vastuvõetamatu.
Sotsiaaldemokraatliku erakonna esindaja nn
töölepinguseaduse jõustamise töörühmas, Eiki Nestor ütles Äripäevale, et mingit
valitsuserakondade seisukohtade lähenemist antud küsimuses tema küll ei
täheldanud.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.