Pealinn: Tallinna Vee erastamine polnud hästi korraldatud

«Kas erastamine ise oli üldse õige või mitte – seda ma ei võta kommenteerida. Ent konkreetse erastamise üks põhiprobleem oli ülesande püstituses, milles oli väga olulisel kohal ettevõtte eest müüjale ehk linnale makstav raha. See on aga eriti infrastruktuuri erastamisel üks väga halb eesmärk. Kui müüja seab eesmärgiks saadava raha, siis pööratakse teiste eesmärkide täitmisele vähem tähelepanu,» selgitas Sarnet.

«Ja konkreetsel juhul olid need lepingutingimused, mida ettevõtte pidi oma investeeringute, teenuste kvaliteedi ja hindade osas järgima, lepingus seetõttu selgelt teisejärgulised. Linn ei oleks toona pidanud lühiajalise eesmärgi ehk raha nimel sõlmima kahjulikku lepingut,» lisas Sarnet.

Sarneti sõnul on Tallinna linnale antud erastamislepingus enda kaitseks väga vähe võimalusi. «See on nii lepingu sõnastuse kui ka ülesehituse küsimus,» rääkis Sarnet.

"Mina arvan, et alati on inimesi, kes iga asja peale jorisevad,» vastas Mõis küsimusele, mida arvata ajakirjanduses ilmunud lugudest Tallinna Vee hiigelkasumitest ja viletsast erastamistehingust. Mõisa sõnul ei leia ta, et Tallinna Vee kasumimarginaalid oleks liiga suured. «Mina leian vastupidi, et see on pigem liiga väike,» mainis Mõis.

Juba 2000. aastal möönis Jüri Mõisa linnavalitsus, et erastamise edukus selgub alles aastate pärast.

Kui lugeda erastamistehingu aegset ajakirjandust, selgub, et Sarneti jutt vastab tõele – toonane linnavalitsus rõhutas just seda, kuivõrd head raha nad erastamisega teenisid. «Tallinna abilinnapea Heiki Kivimaa (IRL) sõnul on linn International Water UU pakkumise rahalise osaga igati rahul,» saab lugeda toonasest ajakirjandusest. Samuti seda, et Kivimaa ütles juba erastamise aegu, et lõplikest erastamistulemustest ja erastamise edukusest saab rääkida alles umbes viie aasta pärast.

12. jaanuaril 2001 sõlmis Jüri Mõisa linnavalitsus AS-i Tallinna Vesi aktsiate ostu-müügilepingu Briti vee-ettevõtja International Water UU esindajatega. Firma pakkus Tallinna Vee 50,4 protsendi aktsiate eest 1,328 miljardit krooni, millest linnaeelarvesse pidanuks laekuma 641,2 miljonit. Linn kuulutas AS-i Tallinna Vesi 50,4 protsendi aktsiate müügi välja 2000. aasta 26. juunil, ettevõtte aktsiate alghind oli 580 miljonit krooni.