• OMX Baltic−0,05%272,79
  • OMX Riga−0,15%874,26
  • OMX Tallinn−0,46%1 752,26
  • OMX Vilnius−0,1%1 048,12
  • S&P 5000,38%5 995,54
  • DOW 300,59%43 988,99
  • Nasdaq 0,09%19 286,78
  • FTSE 100−0,84%8 072,39
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,61
  • OMX Baltic−0,05%272,79
  • OMX Riga−0,15%874,26
  • OMX Tallinn−0,46%1 752,26
  • OMX Vilnius−0,1%1 048,12
  • S&P 5000,38%5 995,54
  • DOW 300,59%43 988,99
  • Nasdaq 0,09%19 286,78
  • FTSE 100−0,84%8 072,39
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,61
  • 13.05.09, 13:44
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rehe: eurolaenude kroonidesse panek lammutaks laenupoliitika

Deutsche Banki Eestile soovitatud idee konverteerida eurolaenud Eesti kroonidesse tekitaks täiendava nõudluse krooni järgi, mis tooks kaasa oluliselt kõrgemad intressid ning järsult vähenevad laenupakkumised, ütles Äripäevale Sampo Panga tegevjuht Aivar Rehe.
Saksamaa suure kommertspanga hinnangul võimaldaks laenude ümberkonverteerimine devalveerida valuuta ilma hullemate tagajärgedeta.
"Selle ettepaneku realiseerimine tähendab sisuliselt viimase 10 aasta pankade laenupoliitika ümber pööramist," märkis Rehe ja lisas, et krooni devalveerimist pank ei kommenteeri. "Selleks on selged põhjused, miks nimetatud teema üle mitte debateerida – Eesti makromajanduslikud suundumused deflatsiooni, riigi madal välisvõlg, valitsuse tehtud ning kavandatavad jõulised meetmed eelarve tasakaalustamise suunas,“ ütles Rehe.
Praegu moodustavad Eesti panganduses eurolaenud tervikuna 218 miljardit krooni ehk 85% kogu portfellist. Sellest eraisikute laenu koondportfelli moodustavad eurolaenud 100 miljardit krooni, mis on 83% laenuportfellist. Seega on euro laenudes domineeriv valuuta.
„Olukord, kus suurem osa laene on euros, on tingitud sellest, et Eestis ei ole krooni kehtestamisest alates olnud pika-ajalist krooni ressurssi. Seetõttu on pangad kaasanud välisturgudelt kas otse või läbi emapankade eurot, mis on edasi laenatud majandusse,“ selgitas Rehe eurolaenu ajalugu.
Ettepanek, eurolaenud ümber konverteerida Eesti krooni, ei loo tema sõnul aga kindlasti täiendavalt krooni ressurssi. „Pigem vastupidi, tekib täiendav nõudlus krooni järgi, mille tagajärjeks on oluliselt kõrgemad intressimäärad ja järsult vähenev laenupakkumine. Laenuvõtjatele tähendab see oluliselt kasvavaid laenu teenindamise kulusid,“ ütles panga juht.
Ta tõi näiteks, et täna on laenu intress üldiselt seotud kuue kuu Euriboriga, mille tase on suurusjärgus 1,5%. Samas on Eesti krooni vastava tähtajaga intressimäär ca 7%, mis peale sellise ettepaneku rakendamist aga tõuseb oluliselt.
"Euribori plussina tuleb lugeda olulist taseme langust. Meenutame, et oktoobris 2008 oli 6 kuu Euribor tipptasemel 5,3 %, ehk tänase seisuga on 6 kuu Euribor langenud 70%! Eesti pankade ärilaenukliendid ja kodulaenajad hoiavad tänu Euribori langusele 2009. aastal reaalselt aastas kokku 4 miljardit krooni," märkis Rehe.
Tuginedes viimase 5 kuu klientide laenude teenindamisele, hindab Sampo pank, et kliendid täidavad väga tähelepanelikult maksekohustusi ja olulisel määral jälgitakse tuleviku rahavoogusid, seda nii eraisikute kui ettevõtete tasandil. Kõrgemad laenuintressid aga suurendavad riske klientide laenude teenindamisel.
"Soovitame jätkata olemasolevate europõhiste laenude teenindamist," lisas Rehe.

Seotud lood

Uudised
  • 12.05.09, 14:54
Deutsche Bank Eesti pankadele: eurolaenud kroonidesse!
Deutsche Bank soovitab Balti riikides arvestada eurolaenud ümber kohalikku valuutasse, misjärel saaks valuuta devalveerida ilma hullemate tagajärgedeta.
  • ST
Sisuturundus
  • 08.11.24, 08:00
Heast palgast enam ei piisa? Mis teeb tööandja ihaldusväärseks?
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele