Eelnevalt puudus Edgar Savisaare skandaalses majatehingus osalenud pankrotihaldur Martin Krupi juhitavatel ettevõtetel üleüldse omanik. Ta kasutas ringskeemi, millega üks firma omas teist firmat, teine firma kolmandat ja kolmas esimest. Selline olukord on Eestis täiesti võimalik.
Eelmise aasta viimastel päevadel sai aga pankrotihaldur Krupi kontrollitava kontserni omanikuks Eve Prinitsa firma Leron Holding. Miks?
Kas see on kokkusattumus või mitte, aga Krupi juhitavate firmade omanikevahetusega samal ajal valmistati justiitsministeeriumis ette uut kohtutäiturite seadust, mis mõjutab oluliselt ka pankrotihaldurite ärilist tegevust. Aprillis riigikokku jõudnud seadusega soovitakse lõpetada olukord, kus pankrotihaldur saab iseendaga tehinguid teha. Siiani oli see vaid eetiline küsimus. Muudatustega keelatakse sõnaselgelt halduril teha pankrotivara arvel tehingud iseendaga, lähedaste ja seotud äriühingutega.
Samas pole Prinits ja Krupp uue seaduse mõttes "seotud isikud" (nad pole omavahel ei sugulased, abikaasad ja neil pole ühist majapidamist) ning sisuliselt saab Krupp seadusest kõrvale hiilida, teha tehinguid pankrotivaradega, kui ta ka juhtorganitest välja astub. Näiteks võib tema asemel juhatusse asuda kas Taimar Kepp, kes on väga mitmes Krupi alustatud firmade juhatuses, või siis Eve Prinits.
Prinits ja Krupp astusid mõlemad 2001. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda õppima. Prinitsat tundvate inimeste jutust koorub välja, et umbes viis-kuus aastat tagasi sai Prinitsast Martin Krupi elukaaslane. Samas räägitakse, et ühes korteris nad koos ei ela, nii Krupp kui ka Prinits elavad Stockmanni juures olevate tornmajade eri korterites. Samuti on teada, et 2004-2006 oli Prinits Tartu Ülikoolist lapsepuhkusel.
Krupi huvi pankrotivaradega tehinguid teha võib olla suurem, kuna ta on seni olnud pankrotihalduritest äriliselt üks aktiivsemaid. Samuti tegeleb avalikkusele tundmatule Eve Prinitsale kuuluv emafirma (mis nüüd omab kogu Krupi juhitavat ärivõrgustikku) pankrotivarade kokkuostmisega. Näiteks algatas Lääne politseiprefektuur paar aastat tagasi kriminaalasja, kuna Prinitsa firmale kuulusid pankrotivarad, mis kahjustasid keskkonda.
Prinits soovib, et Äripäev temast ei kirjutataks. Nii Krupp kui ka Prinits teatasid Äripäevale soovist nende pilte mitte avalikustada, kuna nad pole avaliku elu tegelased. Martin Krupp jätab vastamata küsimusele, miks Eve Prinitsa ettevõte sai Krupi juhitavate firmade omanikuks siis, kui hakkas küpsema uus kohtutäiturite seadus. "Te püstitate küsimused selliselt, et sellele ei saa vastata," ütleb Krupp.
Äripäev kirjutab Prinitsast ja Krupist, kuna neil on suur firmade võrgustik, mille eraisikust omanikke on üritatud kiivalt varajata. Kummalisel teel on hangitud mitme miljoni kroonine osalus kommivabrikus Kalev (Luterma), mis saadi aastaid tagasi sisuliselt kingitusena ehk 125 krooni eest. Krupp sidus end Savisaarte majaostu läbipaistmatu tehinguga ja Eve Prinits on nüüdsest Edgar Savisaare äripartner, kuna tal on Savisaare firmaga Fixor Invest kahasse ühisfirma Dalmonde. Lisaks on Martin Krupp Eesti kohtusüsteemi usaldusisik ehk pankrotihaldur.
Pankrotihaldurite koja esimees Andres Hermeti jutust saab aru, et pankrotihaldurid on seadusemuudatuse peale tagajalgadel.
Probleem pole selles, et haldurid sooviksid pankrotivara kokku osta, vaid selles, et haldurid ostavad oma büroodest pankotiprotsessi ajal teenust (nt sekretäri, IT või raamatupidamise alast), mis soovitakse nüüd seadusega keelustada.
See teenuse ostmine on halduritele väga oluline, kuna sellega saavad nad endale pankrotivara arvelt rahavoogu tekitada, kas või mõni tuhat krooni kuus, kuna tasu saavad nad alles pankrotivarade müügi järel.
"Isegi mõtlen, et kui selline seadus jõustub, siis tuleb asutada eraldi äriühing. Just selle teenuse sisseostmise pärast, mitte varade ostmiseks. Samas poleks see ju ilus," tõdeb Hermet. Ta põhjendab praeguse seadusemuudatuse absurdsust sellega, et pankrotiprotsess muutus vähem tõhusamaks, kui väiketeenuseid peaks mujalt sisse ostma.
Põigeldes Äripäeva küsimustest kõrvale, tõstatas Eve Prinits ise teemana Edgar Savisaare, küsides ajakirjanikult, kas soovitakse jälle Savisaarest lugu teha.
Telefoni teel tehtud intervjuu Eve Prinitsaga
Tere. Mina olen Äripäeva ajakirjanik ja helistan Teile palvega kokku saada.
Ei. Mina ei soovi Äripäevaga absoluutselt kokku saada ja ei soovi ka, et mingisuguseid kirjutisi või fotosid minust avaldataks.
Te ei taha rääkida?
Ma ei taha Äripäevaga suhelda, kuna mul on teiega üks halb kogemus olnud.
Kas Te ei soovi sellepärast suhelda, et Teist on saanud Kelvingi kinnisvarabüroo omanik?
Ei. Mina olen Äripäevale juba kirjutanud, et ma ei soovi mitte mingisugusel teemal suhelda (Prinits vastas Äripäeva poolt välja saadetud isikuandmete töötlemise e-kirjale - toim).
Isegi mitte siis, kui on väga põhjendatud küsimused?
Mis põhjendatud küsimused teil mulle on? Kas ma olen avaliku elu tegelane?
Teile kuulub väga palju firmasid…
Meil kuulub väga paljudele huvitavatele inimestele väga palju firmasid. Mis nad siis peavad teile kogu aeg oma ettevõtlusest aru andma või?
Te olete tõenäoliselt üks suuremaid firmade ülevõtjaid 2008. aasta lõpus, kuna Teie firma omandas väga suure firmade portfelli.
Kas te räägite Kalevist, millest te eelmisel nädalal kirjutasite?
Teile kuulub väga palju firmasid, Kalevi aktsiad nende hulgas.
Noh, no ja siis?
Millega need firmad tegelevad? Ma ei hakka kõiki ette lugema, toon vaid mõned näited: Hismet, Tuleviku Arenduse OÜ, Dalmonde, Housemaker, Dorsy Trade, MS Prim, Meromer Eesti, Hironymus.
Te teate ju väga hästi, millega need firmad tegelevad. Te kirjutate kogu aeg ju nendel teemadel.
Kes on näiteks Dalmonde kaasosanikud?
Vaadake, te oskate Äriregistrist igasuguseid asju vaadata. Palun võtke välja sealt.
Mis te tahate jälle mingit lugu Savisaarest punuda või?
Minu jaoks oli huvitav, et enne polnud pankrotihaldur Martin Kruppi juhitavatel firmadel füüsilisest isikust omanikku, aga nüüd olete teie oma firma kaudu selleks saanud…
Oota misasja? Kuidas, kuidas, kuidas?
Teile kuulub firma Leron Holding, mis omab firmat Svarsten Kinnisvara ja Svarsten kinnisvarale kuulub Kelvingi Kinnisvarabüroo, millele omakorda kuulub palju firmasid ja börsiettevõtete aktsiaid. Kelvingi kinnisvarabüroo on eelmisel aastal tõenäoliselt üks suurimaid firmasid, mis on börsil aktsiaid juurde soetanud ehk 100 000 Kalevi aktsiat. Kas Te ise olete ka ikka kursis või?
Mis te arvate, et ma olen mingi teovõimetu isik või?
Neid firmasid juhib Martin Krupp, keda on eelnevalt seostatud Edgar Savisaarega…
Jah. Mis te tahate järjekordse esikaaneloo teha või? Eelmisel aastal olid teil mingisugused esikaanelood Dalmondest.
Kas tohib küsida, mis seos on Teil pankrotihaldur Martin Krupiga?
Ei tohi küsida. See on minu isiklik eraelu. Miks teid peab see huvitama.
Meid huvitab see, kuna meil on kõhklus, et Teie esindate kellegi teise ärihuve. Näiteks Martin Krupi, Erki Savisaare, Edgar Savisaare või Üllar Talviste omasid… Kui Te saaksite meiega kokku saada ja neid kõhklusi hajutada, siis oleks meil väga hea meel.
(paus 6 sekundit) Ei, ma ei soovi teiega kokku saada. Sest isegi kui ma teiega kokku saan, siis minu juttu naguniigi moonutataks ja see oleks täiesti mõttetu.
Kas Te olete enne ka Kelvingi Kinnisvarabüroo kaudne omanik olnud?
Ma ei vasta mitte ühelegi niisugusele küsimusele.
Mis tingimustel soetas Kelvingi kinnisvarabüroo Euroshippingult, mis kuulus sel ajal Richard Tomingase, Arti Arakse ja Hillar-Peeter Luitsalule, ettevõtte Dorsy Trade, mis üürib peamiselt Arco Vara nõukogu esimehele Richard Tomingasele kuuluvaid laevu Saaremaa Laevakompaniile?
Ei, ma ei vasta mitte ühelegi sellisele küsimusele. Tänan teid helistamast.
Seotud lood
Navalis Group on tuntud ettevõte, mis on tegutsenud laevaehituse, laevaremondi ja avamere ehituste valdkonnas juba üle 23 aasta. Navalis Group-i koosseisu kuulub mitu ettevõtet, mis töötavad edukalt ja tulemuslikult laevatehastes Eestis, Leedus, Soomes, Saksamaal ja Hollandis. 2024. aasta oli Navalis Group-i jaoks väga oluline, aidates kaasa ettevõtte arengule ja positsioonide tugevdamisele turul. Ettevõte näitas dünaamilist arengut, tuues turule uusi teenuseid, tugevdades rahvusvahelist koostööd ja täiustades siseprotsesse.