Rohelised on nõus toetama IRLi ja
Reformierakonna vähemusvalitsust, kui lisaks kärpekavadele käivitatakse koheselt
ka meetmed majanduse kasvu tagamiseks.
"Tänase seisuga on Erakond Eestimaa Rohelised Riigikogus valmis toetama näiteks Reformierakonna ja IRL moodustatud vähemusvalitsust juhul, kui valitsus lisaks kärpekavadele käivitab koheselt ka majanduse kasvu tagavatele panustustele," seisab roheliste avalikus pöördumises.
Kiiret realiseerimist vajavate meetmetena näevad rohelised järgmisi tegevusi:
a) ehitussektori käivitamiseks piisavate tagatiste andmine laiaulatuslikuks energiasäästuks nii ehitamisel kui renoveerimisel,
b) sisemajandust jõuliselt toetavate tegevuste käivitamine, sh
- väike- ja mikrotootmise vajadusteks vajalike tehnoloogiate ning tootmisüksuste loomine ja nende rendile andmine pigem ühistulisel alusel tegelevatele ettevõtetele,
- kohalike energiakandjate tootmise toetamine (näiteks biogaasi ja II põlvkonna biokütuste tootmine),
c) energeetikasektori liberaliseerimine ning investeerimiseelduste tekitamine, sh
- reaalne energiaturu avamine koheselt 100%,
- veekogu põhja ehitamist reguleeriva seaduse ja seonduvate seaduste kohene vastuvõtmine, tagamaks investeerimiseeldused avamere tuuleparkide loomiseks,
- taastuvenergeetika alase üleriigilise planeerimisprotsessi kohene käivitamine energeetilise sõltumatuse ja energiajulgeoleku tagamiseks ning investeeringute arukaks suunamiseks.
Ühtlasi kinnitasid rohelised valmidust toetada IRLi ja Reformierakonna poolt moodustatud vähemusvalitsuse tegevust, kui see lähtub Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnapoliitikaga kokkukäivatest tegevustest.
See ei tähenda roheliste teatel aga nende taandumist valitsusvastutusest. "Oleme endiselt valmis töötama ka teie erakondadega koalitsioonis. Oleme seda meelt, et maailmavaateliselt lähedasemate erakondade ühistöös toimiv valitsus on Eestile täna kasulikum ning uue koalitsioonipartneri kaasamine tähendab paratamatult ajakadu, mida oleks põhjust kindlasti tänasel hetkel vältida," teatasid nad.
"Juhul, kui see pakkumine on teile vastuvõetav ja toodud meetmed on kujunenud olukorras realiseeritavad, oleme valmis võimalikult kiiresti kokku kutsuma ka erakonna volikogu, et mainitud lähenemisele saada laiem kinnitus," seisab roheliste avalikus pöördumises.
Täna andsid erakonna Eestimaa Rohelised juhatus ja riigikogu fraktsioon Isamaa ja Res Publica Liidule ning Reformierakonnale üle avaliku pöördumise ettepanekutega valitsuskriisi lahendamiseks. "Oleme seisukohal, et Eesti ühiskonna arengu ja jätkusuutlikkuse ning julgeoleku huvides on vältida maailmavaatelisest erinevusest tulenevaid juhtimiskriise ning arengut soosivate tegevuste pidurdumist valitsuse tasemel," seisab pöördumises.
Rohelised teatasid, et nad ei kahtle vajaduses kärpida avaliku sektori kulusid, kuid ei pea õigeks seda, et kärpeid tehakse ilma sisuliste ja jõuliste majandust edendavate kavadeta. "Soovime, et need kavad sünniksid ja seetõttu tahame, et sisulised arutelud poliitiliste küsimuste üle taastuksid riigikogus, selmet pidada neid koalitsiooninõukogus. Samuti oleme seda meelt, et riigikogu komisjonide töö peaks muutuma sisuliseks ning otsustavaks. Täna see nii ei ole," märkisid rohelised.
"Soovime kodanikuühiskonna selgemat edenemist ning kohalike omavalitsuste tasemel siduvate, rahvahääletusi korraldada võimaldava seadustiku teket. On tähtis, et raskel ajal oleks demokraatial väljundeid rohkem kui tänavademonstratsioonid. Peame oluliseks vähendada erakondade moodustamiseks vajalikku 1000 liikme piiri," on kirjas roheliste pöördumises.
Seotud lood
Kuigi kolmapäeval avaldasid Rahvaliidu
liikmed peaminister Andrus Ansipile umbusaldust, helistas valitsusjuht juba
reedel Rahvaliidu esimehele ning kutsus rahvaliitlasi valitsusega ühinema.
Keskerakonna juhatuse teatel tuleks Eestis
moodustada kõiki parlamendierakondi hõlmav kriisivalitsus, mida võiks
juhtida ettevõtja Indrek Neivelt.
Sotside ning teiste koalitsioonipartnerite
vahel haigutav lõhe põhimõttelistes küsimustes on endise majandusministri Meelis
Atoneni hinnangul nii suur, et koos edasi minna oleks väga keeruline.
Eestile on halb otsustusvõimetu valitsus,
kommenteeris president Toomas Hendrik Ilves sisepoliitilist olukorda.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.