Tööta jäänud ehitaja päästab ümberõpe

"Milliseks tegelikult kujuneb olukord ehitusturul aastatel 2009 ja 2010, sõltub paljuski sellest, mil määral suudetakse Euroopa tõukefondidest rahastatavaid projekte käivitada," tõdes ASi Merko Ehitus juhatuse esimees Tiit Roben. Lootustele alla jäänud esimene kvartal määrab aasta lõpuks ehitussektorist vabanenud tööliste hulga.

"Kui võtta arvestusse kõik teedefirmad, nende alltöövõtjad, materjalitootjad ja transpordifirmad, ulatus koondatute arv märtsis meie hinnangul 2000-3000 inimeseni. Ei ole põhjust arvata, et see protsess oleks praeguseks ajaks peatunud. 4000 töötajat teedeehitusest, kui siia arvata ka tootjad, vedajad ja abiteenuse pakkujad, võib olla täiesti reaalne number," juhtis ASi Talter juhataja Sven Pertens tähelepanu tõigale, et osa ettevõtteid pole veel töötajaid koondanud.

"Näiteks meie oleme sel aastal lõpetanud töölepingu juba 38 töötajaga," täiendas ASi Teede REV-2 juhatuse esimees Andri Tõnstein. ASi Nordecon International juhatuse esimees Jaano Vink kinnitas, et prognoositava 40 000 ehitaja koondamiseni jõudsid ka Ehitusettevõtjate Liidu liikmed oma liikmete andmetel põhinevaid analüüse tehes. Koondamiste arv analoogsete numbriteni ilmselt ka jõuab.

"Arvan, et ehitusmaterjalide tootjate seas võiks töö kaotada 50% ringis inimesi," kostis ASi Columbia-Kivi tootmisjuht Urho Veske. "Siiski jäi ehitusmaterjalide sektoris palju koondamisi juba eelmisesse aastasse, siis kahanes liinitööliste hulk 60%. Kahjuks moonutab statistikat veidi see, et ehitajad koondatakse ja nad jäävad tööle nn omal vastutusel. Eelisolukorras on need, kes saavad koondamisrahad kätte ja jõuavad varem uue elukutse valida," lisas ta.

Pertensi sõnul on teedesektoris sundpuhkused nüüdseks täismahus (kolm kuud) juba ära kasutatud. Sundpuhkusel viibis 25-30% töötajatest, sest töö iseloom ei võimalda palju rohkematele töötajatele sundpuhkust rakendada. Tavapuhkused on peaaegu täismahus ära kasutatud, puhkusel viibis üle 90% töötajatest. Koondatuid on 10-15%, võimalike koondatavate nimekirjas on veel 5-10%. Miinimumpalga maksmine teedeehituses rakendamist väga ei leia.

Teedeehitajad on nüüdseks töötajate palku vähendanud 10-15% võrra. "Ei ole välistatud järgnevad vähendamised, kui on valida tegevuse lõpetamise, koondamise ja palkade vähendamise vahel," tõdes Pertens. Tõnsteini sõnul on Teede REV-2-s palku vähendatud 13%. Veske kinnitusel on ehitusmaterjalide tootmises palku vähendatud koguni 20-30%.

Vinki seletusel aga vaatab iga ehitusfirma oma tellimusteportfelli ja plaanide kohaselt, kuidas on targem talitada.

Teisalt jäävad Tõnsteini kinnitusel teedeehitust materjalidega varustavates karjäärides koondamised tagasihoidlikeks, kuna seal on tööjõudu olnud alati vähe ja töötatud on efektiivselt. Et ehitusturu mahud on vähenenud, siis alltöövõtjatele kujuneb viivitusega raskeks just aasta teine pool.

Pertensi seletusel võtavadki alltöövõtjad seetõttu põhjendamatuid hinnariske mingigi töö saamiseks. "Lisaks on alltöövõtjatel senisest suurem tõenäosus teenitud rahast ilma jääda, kui peatöövõtja satub makseraskustesse või pankrotistub. Arvan, et aasta lõpuks on alltöövõtufirmadest koondatud üle 20% personalist, võrreldes 2008. aastaga."

Tõnstein aga usub, et alltöövõtjatele leidub ikka tööd, on ju nad enamasti teinud mingit spetsiifilist eritööd, mille jaoks peatöövõtjal tehnika ja töötajad puuduvad. "Ega alltöövõtjad tööta jää, küsimus on selles, kui palju sellist tööd üldse turule tuleb ja millise hinnaga seda tegema peaks," pakkus Vink alltöövõtjaile mõtteainet.

Uue töökoha leidmine on praegu raske, kuid mitte võimatu. "Riigi poolt oleks ümberõppe suuremas mahus pakkumine kindlasti abiks töö kaotanud inimestele," uskus ASi Skanska EMV juhatuse liige Alar Kullison. Veel on valdkondi, kuhu kvalifitseeritud tööjõudu vajatakse.

Kuid Pertens kardab, et ehitajatel, materjalitootjatel ja teedeehitajatel on nüüd vähe lootust muul alal rakendust leida, sest personali vähenemine toimub ju kõigis majandussektorites. "Ehitusbuumi ajal tahtsid kõik olla ehitajad ja nüüd maksab see teistpidi kätte."

Võimekamad töötud võiksid rajada riigi toel erafirma. Ülejäänud püüdku rakendust leida kas või hooajatöödel - koristustel, põllunduse abitöödel.

Uue võimaliku tõusu ajal vajab ehitussektor tagasi vaid 20-30% koondatuist, seega tasub uus amet leida kohe.

"Neil, kes töö kaotanud, tuleb ümber õppida, ego maha suruda, palganõudmistega maapeale tagasi tulla ja teha seda, mida tehti enne ehitajaks hakkamist," soovitas Teede REV-2 juhatuse esimees Andri Tõnstein.

"Küsimus on selles, kui paljud tööta ehitustöölistest tegelikult päris ehitajad olid. Kaks aastat tagasi haaras iga teine kellu kätte ja ütles, et ta on elu aeg ehitaja olnud. Ma oskan ka lage värvida ja tapeeti panna," näitlikustas ta.

"Kui kokad said hakkama ehitusega, saavad ehitajad hakkama ka lillekasvatusega," tõi ASi Columbia-Kivi tootmisjuht Urho Veske näite inimese arenemisvõimest. Tema tõdemusel peaks inimene juhinduma valikul ikka kutsumusest, sest töötaja, kelle eesmärk on raha või äraelamine, on halb töötaja.

Samas uskus ta, et n-ö ehitajaks sündinud mehed on siiani platsidel tööl või leiavad väikesi ja suuri tööotsi iseseisvalt. "Koondamist alustatakse nõrgemate oskustega töölistest või raskesti juhitavatest inimestest, neist, kellel pole peret või väikesi lapsi." Kriisi tervendav mõju ongi selles, et inimesed korrigeeriks oma mõttemaailma ja õpiks vaatama maailma veidi laiemal, seletas ta.

Veske prognoosis, et ehitussektor vajab ehk lähiaastatel tagasi 20-30% inimestest. "Kuid tööstuse puhul on ette valmisõppimine keeruline, kui puudub visioon, mis tüüpi tehasesse tööle minnakse. Siin oleks abi kutseõpetajate kogemustest, kes õpetavad üldettevalmistavaid erialasid tööpinkidel ja automaatliinidel töötajatele ja nende hooldajatele."

"Enne ümberõppele suunamist tuleks välja selgitada, millist liiki tööjõudu meie riigis või lähivälismaal parajasti tarvis läheb, milliste oskustööliste ja spetsialistide järele puudust tuntakse, sest ümberõppest pole kasu, kui ümberõpitavale alale tööjõu nõudlus turul puudub," selgitas ASi Talter juhataja Sven Pertens. "Eestis on jätkuvalt vajadus kõrge kvalifikatsiooniga keevitajate järele, kuid paraku on tegemist nii vastutusrikka ja täpsust nõudva tööga, et igaühele see ei sobi, mistõttu ei julge soovitada sellealase ümberõppe korraldamist. Ümberõpe võiks olla lahendus vaid siis, kui mingi majandussektor vajab lisatööjõudu."

ASi Merko Ehitus juhatuse esimehe Tiit Robeni arvates kõlab töötu ehitaja ümberõpe küll hästi, kuid kas on ka teada, kelleks neid ümber õpetada ja millise valdkonna töötajatest parajasti puudus on?

"Kui oleks infot, et aasta pärast avatakse näiteks tootmistsehh, kuhu on vaja sada treialit, siis võiks küll võtta kakssada ehitajat ja üritada neist treialeid koolitada," arvas ta.

"Need on veel suhteliselt optimistlikud prognoosid," sõnas ASi Columbia-Kivi tootmisjuht Urho Veske.

"Materjalide hinnalangus on juba 30% plokkide puhul ja ega sealt eriti allapoole ole enam mõtet minna. Ilma kasumita tootmine pole jätkusuutlik ja inimestel kaob kiirelt huvi pidada üleval vabrikut puhtast töörõõmust," leidis ta.

"Kui vaadata ehituse protsessilist järjestust - projekt-materjal-ehitus-kasutus -, siis projekteerimise sektoris on ehk põhi möödas, materjalidel on põhi käes ja ehitajatel on põhi aasta lõpuks tulekul," lisas ta.

Ka ASi Nordecon International juhatuse esimees Jaano Vink kinnitas, et kukkumine saab materjalitööstuses olema veelgi rängem.

"Pigem kujuneb ka olukord ehitushindadega tervikuna veelgi mustemaks, kui kirjeldatud. Pole ju praegu kuskilt näha märke olukorra paranemisest turul ning ehitusäri pikalisust arvestades on selle aasta rong juba jaamast lahkumas…"

"Nimetatud asjaolu peaks eriti murelikuks tegema valitsust ning teisi riigiesindajaid, kui juba ühes sektoris selline kukkumine toimub."

ASi Talter juhataja Sven Pertensi sõnul peavad need prognoosid veel paika, kuid tema sõnul on olukord ka nende prognooside alusel piisavalt hull. "Meie arvestuse kohaselt maksti näiteks teedesektoris juba 2008. aastal töödele kokku ligi 250 miljonit krooni peale, seejuures mõnevõrra leevendasid olukorda varasematest aastatest ületulnud objektid. Sel aastal saab langusega toimetulek kindlasti olema palju keerulisem."

Veel kehvemas seisus on veofirmad. "Veohinnad on praegu väga madalad ning sellisel tasemel ei ole firmad pikemas perspektiivis jätkusuutlikud."

Ka Veske kinnitusel kahaneb materjalitootjate antav töömaht veofirmadele proportsionaalselt müügimahu kahanemisega. Viimasele aga lisandub hinnasurutis. Tõnstein uskus, et tugeva hinnasurve tõttu jäävad ellu need, kellel on pankade ees vähem kohustusi.