Villu Reiljani pistiseasjas süüdi mõistetud
ettevõtja Aivo Pärn rääkis Äripäevale, et ta ei ole kohtuotsusega rahul, kuna
kohtunik on otsuses tõenditest mittelähtuvalt ise asju tuletanud.
"Ei, ei olnud õiglane," ütles Pärn telefonis ning lisas: "enda otsuse kohta võin öelda, et ostsime riigilt maja nagu tagant järele selgus. See on ära tõestatud ka. Maksime selle eest 100 miljonit üle turuhinna. Riik sai raha, kõik on makstud ja nüüd sain ma endale selle eest ka kriminaalkaristuse."
Pärn kinnitas täna veendunult, et otsus läheb tema poolt edasikaebamisele. "Päeva lõpus õiglus võidab. Milleks sellist otsust kellelgi vaja oli või on see kohtuniku suva," arutles ta.
Kas olite süüdimõistvaks otsuseks valmis? "Ma olin valmis, aga hinges lootsin, et kohtunik on mõistlik mees ja vaatab neid tõendeid, mis tal laual on ja ei hakka ise midagi tuletama," vastas Pärn. Harju maakohus karistas täna Aivo Pärna 143 400 krooni suuruse trahviga.
Ettevõtja kinnitas oma süütust. "Ma olen täiesti veendunud, et selles küsimuses minul süüd ei ole. Ma ju ise tean, mida ma kellega kokku leppisin ja mida ma rääkisin," sõnas Pärn.
Pärna kinnitusel olid tal Rävala puiestee 8 kinnistu ostmisplaanide ajal viis advokaati, nende hulgas Indrek Teder ja Jaan Glikman. Ma olen kõik asjad kooskõlastanud ja ma olen veendunud, et need advokaadid ei olnud rumalad, lisas Pärn, kelle sõnul anti talle tookord õiget nõu. "400miljonilist maja ei osteta ilma advokaatideta," rõhutas ta.
"Nüüd arvab keegi kuskil mujal, et see on kriminaalkuritegu, ma ei oska midagi öelda ja seda tunnet teile kirjeldada," rääkis Pärn ning nentis, et peab mõtlema, mismoodi meil Eesti Vabariigis need asjad käivad.
"Villu Reiljan ei ole minu käest mitte midagi küsinud, eriti veel Rävala puiesteega seoses. Minult küsis seda Tarmo Sild," selgitas Pärn, kes kellelt pistist ikkagi küsis.
Pärn lisas, et mõistab kohtunikku, kes suures tehingut nõustanud advokaatide hulka peab üksi raske otsuse tegema. "Prokurör, kes tegeleb üldse ratsutamisega, on nüüd süüdistaja rollis," lisas Pärn talle ette jäänud süüdistaja hobi kohta. "Eks nad tunnetasid ka, et üldsus tahtis süüdimõistvat otsust näha ja selle ka üldsus sai," rääkis Pärn.
Tarmo Sillale ja Villu Reiljanile mõistetud karistust Pärn kommenteerima ei soostunud, öeldes, et see pole tema asi.
Endine keskkonnaminister ja riigikogu rahvaliitlasest liige Villu Reiljan mõisteti täna Harju maakohtus süüdi pistise süüasjas ning teda karistati tingimisi. Reiljanile mõisteti kaks aastat ja kolm kuud tingimisi vangistust kolmeaastase katseajaga. Tallinnas Rävala 8 asuva kinnistu valikpakkumise pistise süüasjas mõisteti täna süüdi ka vandeadvokaat Tarmo Sild ja ärimees Aivo Pärn, kes said mõlemad rahalise trahvi, kokku ligi 250 000 krooni.
Kolm kohtualust tunnistasid oma viimases sõnas, et pole kuritegusid sooritanud, paludes end õigeks mõista. 23. veebruari kohtuvaidluses väitis riigiprokurör Bergmann, et süüdistatavate süü on leidnud tõendamist ja kõik tõendid on kogutud seaduslikult.
Triin Bergmann ütles kohtuistungi järel, et ta veel ei tea, kas kaebab otsuse edasi. Joont alla tõmmata siiski ei saa, sest kindlasti kaebab vastaspool otsuse edasi, lisas ta. Bergmann märkis, et täna vahefinišisse jõudnud kohtuasi oli tavalisest raskem, kuna üks kohtualune oli avalikkuses tuntud isik.
Seotud lood
Otepää vallavolikogu on vallaelu paremaks toimiseks loonud mootorsaani- ja vabaajakomisjoni, kuhu kuuluvad näiteks Aivo Pärn, Oliver Kruuda, Jaan Toots, Neinar Seli.
Täna arutatakse Riigikohtus rahvaliitlase Villu Reiljani, tema advokaadi Tarmo Silla ja ärimees Aivo Pärna kaitsjate kassatsioonikaebust ringkonnakohtu otsusele, millega jäeti jõusse maakohtu süüdimõistev otsus.
Endine keskkonnaminister ja riigikogu
rahvaliitlasest liige Villu Reiljan mõisteti täna Harju maakohtus
süüdi pistise süüasjas ning teda karistati tingimisi.
Harju maakohtus täna Villu Reiljani
pistiseasjas süüdi mõistetud vandeadvokaat Tarmo Sild ning ärimees Aivo Pärn
said kokku ligi veerand miljonit krooni trahvi.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.