Alates juulist lõpetatakse riigitöötajatele
õppelaenude riigipoolne hüvitamine.
Samuti vähendas valitsus koolitustellimusi avalik-õiguslikele ülikoolidele, kutsekoolidele ja erakõrgkoolidele.
Haridus- ja teadusministeeriumi eelarve kulud vähenevad võrreldes 2009. aasta kehtiva riigieelarvega ligi 214 miljonit krooni ehk 3,1 protsenti. Ministeeriumi valitsemisala tegevuskulud vähenevad kokku 46 miljonit krooni ehk 2,54 protsenti.
Seejuures vähendatakse ministeeriumi töötajate palgakulusid poolaastast kaheksa protsenti. Riigikoolide ja kutseõppeasutuste puhul on kokkuleppeliselt vähendatud õppekulusid selliselt, et säilitatakse pedagoogide ja õpetajate alampalgad 2008. aasta tasemel.
Rakenduskõrgkoolide riiklikku koolitustellimuse mahtu vähendatakse summas, mis vähendab õppekoha baasmaksumust poolaastast samuti kaheksa protsenti. Ka riigi teadus- ja arendusasutuste palgakärbe jääb kaheksa protsendi tasemele.
Vähenevad koolitustellimused avalik-õiguslikele ülikoolidele, kutsekoolidele ja erakõrgkoolidele, samuti õppetoetused ja eraldised.
Rahandusministeeriumis ja haldusala asutustes kärbitakse personalikulusid, lõpetatakse õppelaenude põhiosa riigipoolne hüvitamine ning sellelt erisoodustusmaksude tasumine. Õppelaenude hüvitamise lõpetamine on planeeritud alates juulist ning see puudutab kõiki riigi- ja kohalike omavalitsuste töötajaid, kelle laenu tööandja poolt tasutakse.
Seotud lood
Rahandusministri kohuseid täitev
Helir-Valdor Seederi sõnul ei vasta mõned kärpe-eelarvesse kantud ettepanekud
seadustele ning neid pole võimalik teostada.
Riik säästab alates juulist
riigitöötajatele õppelaenude riigipoolse hüvitamise lõpetamisega
tänavu 31,9 miljonit krooni.
Eesti Üliõpilaskondade Liit on seisukohal,
et kõrghariduskulusid ei tohi kärpida, seda eriti riikliku koolitustellimuse
ning õppetoetuste osas, märkis liidu juhatuse aseesimees Olga Tšerjomuškina.
Swedbanki teatel on pangal aprilli
lõpu seisuga 72 000 õppelaenu lepingut ning õppelaenude jääk on 2,36
miljardit krooni.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.