Rahandusministri kohuseid täitev
Helir-Valdor Seederi sõnul ei vasta mõned kärpe-eelarvesse kantud ettepanekud
seadustele ning neid pole võimalik teostada.
"Me ei saa viia riigieelarve tulusid ja kulusid tasakaalu viisil, et kirjutame kärpe-eelarvesse virtuaalseid summasid, mida tegelikult maha tõmmata pole võimalik," ütles Seeder rahanduskomisjonile valitsuse poolt esitatud 3,4 miljardilist eelarvekärbet kommenteerides.
Näiteks tõi Seeder õppelaenude osalise või täieliku kompenseerimise lõpetamise ettepaneku. Seeder teatas rahanduskomisjonile, et riigi poolt õppelaenude kompenseerimise ühepoolne lõpetamine on õiguslikult kaheldav, mistõttu võib kokkuhoid selle ettepaneku tühistamise arvelt võimatuks osutuda.
Sotsiaalministeeriumi 27,25 miljonit krooni suurune panus kärpekavasse, mida taheti kokku hoida tühistades õppelaenu vähendamine poole võrra lapse sünni korral, on eelarvest küll maha võetud, eelnõud selle muutuse teostamiseks pole aga veel esitatud.
Seega pole esitatud eelarvemuudatused ning sellega kaasas käiv seaduste pakett omavahel kooskõlas, teatas rahandusministeerium oma pressiteates. Kokku ulatub erinevate ministeeriumite haldusalasse jaotatud kärbe õppelaenude kompenseerimise arvelt 64,9 miljoni kroonini.
21. mail selgus, et alates juulist lõpetatakse riigitöötajatele õppelaenude riigipoolne hüvitamine. Rahandusministeeriumist öeldi, et riik säästab riigipoolse hüvitamise lõpetamisega tänavu 31,9 miljonit krooni. "Kulude kokkuhoiuna lõpetatakse kõigil riigi ja kohalike omavalitsuste töötajatel õppelaenude põhiosa kustutamine alates käesoleva aasta juulist," ütles Äripäevale rahandusministeeriumi pressiesindaja Piret Seeman.
Riigiametnike hinnangul ei peaks riik oma töötajatega selliselt käituma ning tegemist on väga halva uudisega - riik oleks pidanud majandusolukorra muutumist ette nägema ja selle ka riigiametnike õppelaenu kustutamisega siduma, on riigipalgaliste seisukoht. Praegu seda tehtud ei ole, kuid lõpliku hinnangu, kas õigus jääb riigile või ametnikule, annab kohus, ütles Äripäevale advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaat ja partner Ilmar-Erik Aavakivi. Ta lisas, et riik ei või käituda enda kodanike suhtes sõnamurdlikult - lubada üht ja tegutseda teistmoodi. "Õppelaenu kustutamise lõpetamine oleks õiguslikult kehtiv nende riigiametnike suhtes, kes nimetatakse ametisse peale kustutamist sätestava õigusakti jõustumist, sest nende suhtes kehtib õigussuhte sisuna juba uus õiguslik regulatsioon, uued tingimused," ütles Aavakivi.
Seotud lood
Riik säästab alates juulist
riigitöötajatele õppelaenude riigipoolse hüvitamise lõpetamisega
tänavu 31,9 miljonit krooni.
Alates juulist lõpetatakse riigitöötajatele
õppelaenude riigipoolne hüvitamine.
Riik oleks pidanud majandusolukorra
muutumist ette nägema ja selle ka riigiametnike õppelaenu kustutamisega siduma.
Praegu seda tehtud ei ole, kuid lõpliku hinnangu, kas õigus jääb riigile või
ametnikule, annab kohus, ütles Äripäevale advokaadibüroo Aivar Pilv
vandeadvokaat ja partner Ilmar-Erik Aavakivi.
"Investeerimisideede universumi" saates teeme juttu autodest ja autodesse investeerimisest. Kas eksklusiivse auto ostmine on kulu või investeering? Milliseid mudeleid valida, kui soovida, et nende väärtus aja jooksul tõuseks?