Riigikontroll: ettevõtted kaevandasid lubatust rohkem

Lisaks pole riik pööranud tähelepanu karjääride hilisemale korrastamisele, mistõttu karjääre avatakse rohkem kui neid korrastatakse ja seetõttu karjääridega rikutud maa pindala suureneb, teatas riigikontroll.

Järelevalve ehitusmaavarade kaevandamise üle on olnud ebapiisav. Kaevandajate esitatud kaevandamisandmeid enamasti ei kontrollita, mistõttu osa ettevõtjaid on aruannetes esitanud väiksemaid kaevandamismahtusid. Sellistel juhtudel kahjustatakse keskkonda, riigil jääb saamata osa õigusaktidega sätestatud kaevandamisõiguse tasust, maavaravarude andmed maavarade bilansis näitavad varusid tegelikust suuremana ja ei ole tagatud aus konkureerimine kaevandusettevõtete vahel.

Kaevandamisega rikutud maastike pindala suureneb, sest uusi karjääre avatakse, aga vanu on korrastatud vaid üksikjuhtudel. Karjääride korrastamise tingimuste seadmine on halvasti korraldatud, järelevalvet ei tehta ja riiklikke sunnivahendeid ei rakendata. Levinud on praktika, kus kaevandajad esitavad enne kaevandamisloa kehtivusaja lõppu taotluse loa pikendamiseks ja karjääri laiendamiseks ning lubade pikendamisel lükkub ka korrastamise tähtaeg edasi, kuigi mõistlikum oleks kaevandatud osa karjäärist korda teha.

Audit näitas, et riik ei ole ehitusmaavarade kaevandamise lubade andmisel vaadanud pikaajaliselt ette. Seni on riiklikult otsustamata, kui kauaks peab teadaolevaid ehitusmaavarade varusid jätkuma ja oma vastuskirjas kontrolliaruandele ei näe keskkonnaminister selleks ka vajadust.

Auditis juhib riigikontroll keskkonnaministeeriumi tähelepanu sellele, et uute karjääride avamine on lähtunud eelkõige ettevõtjate huvist ning praktikas otsustatakse kavanduse rajamine geoloogilise uuringuloa andmisega. Kohalikud elanikud saavad oma seisukohti kaevanduse sobilikkuse kohta esitada keskkonnamõjude hindamise käigus.

Auditis selgus, et vaatamata ilmnenud probleemidele, pole kordagi keskkonnamõjude hindamise tulemuste alusel keeldutud kaevandamisloa väljaandmisest, kuna siis pole enam võimalik alternatiivset asukohta kaaluda. Seetõttu ei avata karjääre alati nendes kohtades, kus mõju kaevandamisest oleks elanikele ja keskkonnale vähim.

Keskkonnaministri ja majandus- ja kommunikatsiooniministri vastused kinnitavad, et ministeeriumid pole sisulist järelevalvet kaevandajate üle teinud. Kuna kehtivate õigusaktidega on vastutus järelevalve osas hajutatud, suunavad ministrid probleemiteraviku teise ministri haldusalasse.

Valdkonnas ilmnenud probleemide tekkimise eest on eelkõige vastutav Keskkonnaministeerium, kuid ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on kaevandamissektori korraldajana oma ülesannetesse suhtunud pealiskaudselt. Keskkonnaminister märgib oma vastuses auditile, et on kaevandamisega seotud probleemidega kursis ning nõustub enam kui poolte Riigikontrolli tehtud soovitustega.

Alahindamata majandusarengu olulisust märgib riigikontroll, et taastumatute loodusvarude puhul tuleb nende kasutust pikaajaliselt planeerida. Riigikontrolli hinnangul tuleb riigi ja elanike huvide arvestamiseks parandada perspektiivsete karjääride kajastamist planeeringutes ning alternatiivsed karjääride asukohad leida planeerimisprotsessi käigus lähtuvalt vähimast mõjust keskkonnale ja elanikele. Samuti soovitab riigikontroll tõhustada järelvalvet kaevandamise ja karjääride korrastamise üle.