Maamaksuvaidlus uuel ringil

Äripäev tutvustas 18. mail rahandusministeeriumis valminud kava tõsta minimaalset maamaksumäära, kaotada maksemäära erisused hinnatsoonides ning viia esmakordselt pärast 2001. aastat läbi uus maade korraline hindamine. Nende sammude elluviimisel kasvaks paratamatult maaomanikest maksumaksjate maksukoormus, mis kutsuks ilmselt taas maksutõusu vastu protestima.

Viimane suurem protestilaine järgnes pärast Tallinnas uueks maksumääraks kehtestatud 1,5% maa maksustamishinnast aastas. Paljud pöördusid uue maksumääraga maksuteadete vaidlustamiseks halduskohtusse. Nad leidsid, et kõrgema maksumäära kehtestamine oli liiga järsk, tehtud ebapiisava etteteatamistähtajaga, mistõttu oli vastuolus põhiseadusest tulenevate õiguskindluse ja -selguse põhimõtetega ning kujutas endast ebaproportsionaalset maksumaksjate põhiõiguste piiramist. Kohus jättis kaebused rahuldamata.

Kui rahandusministeeriumi plaan teostub ja sellega kaasneb taas maksukoormuse kasv, tasuks kohtusse pöördumist kaalujail kohtu senise praktikaga arvestada.

Esmalt - kohus ei nõustunud kaebajate seisukohaga, nagu oleks eluasememaa maksustamine maamaksuga põhimõtteliselt väär. Küll tõdes kohus, et maamaks kui omandimaks ei tohi olla sedavõrd koormav, et sunniks isikut omandist loobuma. Samas rõhutati, et inimväärikuse põhimõttega oleks eluaseme maksustamine vastuolus vaid siis, kui selle tulemusena poleks isikul enam võimalik edasi elada inimväärsetes tingimustes.

Seega tuleks maamaksuteadete vaidlustamisel tõendada, et maksukoormuse tõus ei ole vastavuses maksumaksja võimalustega, sundides neid omandist loobuma või seades ohtu nende inimväärse elu.

Kohus asus seisukohale, et üldjuhul ei ole maksude suuruse üle otsustamine kohtuvõimu pädevuses ning kohus saab isikute maksukoormuse suuruse küsimuses sekkuda, kui maksukohustuse suurus oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne võrreldes isikute maksevõimega. Maaomanikel on võimalus rünnata maksumäärade tõstmist eelkõige demokraatliku esinduskogude valimisprotsessi kaudu, hääletades valimistel maaomanike huvide eest seisvate poliitiliste jõudude poolt.

Praegu on riigikogus lugemisel ka vana valitsusliidu erakondade fraktsioonide esitatud maamaksu seaduse muudatus, mille eesmärk on laiendada maksusoodustuste saajate ringi ja anda omavalitsustele õigus vabastada pensionäride ja represseeritute kõrval maamaksust ka koduomanikud.

Valitsuskriisi tõttu pole selge, kas ja mis kujul riigikogu seaduse vastu võtab. Kindel on aga, et rahapuuduses vaevlevad omavalitsused on huvitatud vähemalt senise tulubaasi säilitamisest.