Baltika juht Meelis Milder ütles
online-intervjuus Äripäevale, et 4 miljoni täiendava aktsia
väljalaskmisega tahetakse tugevdada ettevõtte finantsseisu, aga kindlustada ka
tulevikku võimaliku kasvu näol.
„Uute aktsiate emiteerimise eesmärk on ettevõtte finantside tugevdamine nii jooksvate kohustuste täitmiseks kui ka tuleviku kasvu ettevalmistamiseks,“ vastas Milder küsimusele, kas uute aktsiate emiteerimine on pigem seotud Baltika majandusraskustega või on eesmärgiks jätkata kiiret laienemist.
Miks selle asemel laenu ei võetud, kas uute aktsiate väljalaskmist nõudis pank? Milderi sõnul leiti pärast erinevate variantide kaalumist, et investeering omakapitali on parim lisaraha kaasamise lahendus. „Baltika korraldab uute aktsiate emissiooni 4 miljonile aktsiale nominaalhinnaga 10 krooni,“ kordas ta juba varem väljaöeldut.
Täpseid aktsiaemissiooni ja vahetusvõlakirjade programmi tingimusi tutvustab Baltika Milderi sõnul 4. juunil. Ta jättis vastamata, kui palju raha on plaanis koguda uute aktsiate ning kui palju vahetusvõlakirjade emiteerimisest.
Milder uskus, et Baltika suudab muutunud majanduskeskkonnas ilma täiendavate omanikepoolsete sissemakseteta toime tulla. „Peab suutma ja suudabki, kuigi see võib oluliselt pikendada nn kohanemisperioodi. Omanike või pankade poolse lisafinantseerimise puhul näen positiivset tulemust juba selle aasta teisel poolel,“ kirjutas Milder intervjuus.
Baltika uute aktsiate emissioon on Milderi sõnul suunatud nii olemasolevatele (kelle puhul kehtib ka eelisostuõigus) kui ka võimalikele uutele aktsionäridele. „Info hinna jm aspektide kohta avaldame 4. juunil,“ kordas Milder, jättes vastamata küsimusele, kas emiteeritavate aktsiate hind jääb pigem kõrgemale või madalamale praegusest aktsiahinnast, mis oli täna 9 krooni.
„Finantsinvestori ainus põhjus aktsiate ostmiseks on rahaline võit,“ põhjendas Milder, miks peaks olemasolev aktsionär osalema uute aktsiate emiteerimisel. „Baltika olemasolevatele ja uutele aktsionäridele soovime uue emissiooniga luua motiveeriva investeerimisvõimaluse,“ kinnitas ta.
Üks argument on Milderi sõnul ka see, et lisainvesteering tugevdab, vähemalt analüütikute arvates, ka lühiajaliselt usaldust Baltika aktsia vastu ja tõstab hinda. „Praeguses lühiajalises aktsia hinna kõikumises on suur osa iga praeguse aktsionäri käitumises. Kui aktsionär ostab, siis hind tõuseb, kui müüb, siis hind langeb,“ selgitas Baltika juht. Loomulikult kasutame seda raha ettevõtte tugevdamiseks, lubas Milder.
Lugeja küsis, kas võib järeldada, et vahetusvõlakirjade emiteerimise tulemusena omandavad Baltika juhid täiendavad 2 miljonit Baltika aktsiat ja miks peaks ta investorina uskuma, et Baltika juhtkond toob tänu sellele Baltika kriisist välja.
Baltika juhtkond annab Milderi sõnul endast sõltumata vahetusvõlakirja programmist maksimumi, et ettevõtte majanduskriisist edukalt välja juhtida. "Tundub lihtsalt õiglane, kui kolme aasta pärast on aktsia hind näiteks viiekordistunud, siis päristöö tegijad saavad selle eest tänatud. Eriti olukorras, kus nii sel kui ka järgmisel aastal töötame me alandatud palga ja ilma preemiateta. Tegemist on win-win lahendusega ja meie senine praktika on seda ka kinnitanud," selgitas Milder.
Seotud lood
Moerõivaste jaemüügifirma Baltika kavatseb
aktsionäride üldkooolekult küsida luba 4 miljoni aktsia emiteerimiseks,
millega õnnestuks saada hinnanguliselt ligi 40 miljonit krooni.
Swedbank Marketsi analüütik Pavel Lupandin
ütles, et 40 miljonit krooni on just see summa, mis kataks ära puuduva osa
käibevahendites.
Tallinna börsil tõusid täna kõikide
aktsiate hinnad välja arvatud eile nelja miljoni aktsia emiteerimisest teatanud
Baltika, mille hind kukkus 3,3 protsenti ehk oli n.ö. punane.
Baltika väikeaktsionär Kalev Kallemets
ütles, kui rõivatootja tahab korraldada täiendavat aktsiaemissiooni, siis peaks
ta kindla peale välja minema ja institutsionaalsete investoritega märkimises
enne kokku leppima.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.