• OMX Baltic−0,44%269,3
  • OMX Riga−0,11%870,9
  • OMX Tallinn−0,36%1 729,5
  • OMX Vilnius−0,05%1 040,52
  • S&P 5000,02%5 985,38
  • DOW 300,11%43 958,19
  • Nasdaq −0,26%19 230,72
  • FTSE 1000,06%8 030,33
  • Nikkei 2250,1%38 761,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,96
  • OMX Baltic−0,44%269,3
  • OMX Riga−0,11%870,9
  • OMX Tallinn−0,36%1 729,5
  • OMX Vilnius−0,05%1 040,52
  • S&P 5000,02%5 985,38
  • DOW 300,11%43 958,19
  • Nasdaq −0,26%19 230,72
  • FTSE 1000,06%8 030,33
  • Nikkei 2250,1%38 761,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,96
  • 27.05.09, 16:37
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Aktsionär: Baltikal peaksid olema kindlad märkijad

Baltika väikeaktsionär Kalev Kallemets ütles, kui rõivatootja tahab korraldada täiendavat aktsiaemissiooni, siis peaks ta kindla peale välja minema ja institutsionaalsete investoritega märkimises enne kokku leppima.
"Kui Baltikal on konkreetsed märkijad emissioonis, näiteks institutsionaalsed investorid, mingid fondid, siis on väga hea," ütles Kallemets, kuigi samas ei usu ta, et Baltika niisama lihtsalt läheks turule raha küsima, sest praegu on vaba raha leidmisega probleeme.
Kallemets enda sõnul aktsiaemissiooni ideega lähemalt tutvunud ei ole, aga ta kaldus arvama, et Baltika bilanss võiks võimaldada ka võõrkapitali kaasamist, näiteks pangast laenu võtmist, kuigi samas tunnistas ta, et ei tea, mis olukord praegu võõrkapitali kaasamises valitseb.
"Ilmselt Baltikal mingit raha on vaja, näiteks ümberkorraldusteks," uskus Kallemets. Kallemetsa mure on kõige rohkem see, et Baltika ehitas ennast üles pigem kallima kaubamärgi pakkujana, mis ei ole ilmselgelt praegustes oludes väga tugev ärimudel. "Ma peaksin oluliseks seda, et nad suudaksid hindu alla lüüa ja samal ajal kasumlikud olla," toonitas Kallemets.
„Meie ei julge kindlasti märkida,“ nentis Kallemets, pidades silmas Baltika aktsionäri UÜ Miljoniklubi liikmeid, kellest üks on ka tema. „Me oleme klubis teinud otsuse, et esialgu ei osta Eestist küll midagi juurde. Oleme Baltikaga päris korralikult vastu näppe saanud. Kolmekordselt."
Kallemets rääkis, et klubi ostis aktsiaid 2007. aasta oktoobris ja hiljem ostis veel juurde, kokku umbes 20 000 krooni eest. "Areng oli toona selge, avati uusi poode ja oli näha, et müük uutes poodides kasvas," põhjendas ta ostu. Aga eelmise aasta sügisel läks majanduskeskkond väga halvaks Balti riikides ja Venemaal, kus on põhiline müük, mistõttu ei taha enam täiendavaid aktsiaid juurde osta.
"Mida tasub Milderile meelde tuletada, et Baltika võiks nii Balti riikides kui ka Venemaal, kus H Mi ei ole, püüda seda nišši rõivaturul," soovitas Kallemets, kes enda sõnul kannab mõlema kaubamärgi riideid, aga Baltika rõivaid peab ta veidi kalliks, võrreldes Rootsi kaubamärgi Hennes Mauritzaga.
UÜ-l Miljoniklubi on 329 aktsiat.

Seotud lood

Uudised
  • 26.05.09, 16:45
Baltika ootab 40 lisamiljonit
Moerõivaste jaemüügifirma Baltika kavatseb aktsionäride üldkooolekult küsida luba 4 miljoni aktsia emiteerimiseks, millega õnnestuks saada hinnanguliselt ligi 40 miljonit krooni.
Uudised
  • 05.06.09, 13:57
Helenius ei pea Baltika tingimusi atraktiivseks
Investeerimisfirma Trigon Capitali suuromanik Joakim Helenius ütles, et Trigon Capital ei kavatse märkida Baltika eelisaktsiaid, kuna tingimused pole atraktiivsed.
Uudised
  • 27.05.09, 14:01
Swedbank: Baltikal puudu 40 mln krooni
Swedbank Marketsi analüütik Pavel Lupandin ütles, et 40 miljonit krooni on just see summa, mis kataks ära puuduva osa käibevahendites.
Uudised
  • 27.05.09, 12:55
BÖRS: Baltika on punane vares
Tallinna börsil tõusid täna kõikide aktsiate hinnad välja arvatud eile nelja miljoni aktsia emiteerimisest teatanud Baltika, mille hind kukkus 3,3 protsenti ehk oli n.ö. punane.
  • ST
Sisuturundus
  • 13.11.24, 07:00
Arvutipargi renditeenusega investeerib ettevõtja oma põhiärisse
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele