Vastuseks Äripäeva küsimusele, kas valitsus
on loobunud plaanist tellida Euroopa Komisjonilt eeloleval sügisel erakorraline
hindamine eurole ülemineku kriteeriumide täitmise kohta, vastas peaministri
nõunik Aare Järvan, et loobumisotsust veel tehtud ei ole.
„Praegu on jätkuvalt jõus valitsuse otsus võtta eesmärgiks euroga liitumine põhistsenaariumina 1. jaanuarist 2011 ja lisavariandina 1. juulist 2010,“ ütles Järvan.
Esimesel juhul käsitlevad Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank Eesti valmisolekut järgmisel kevadel toimuva korralise hindamise käigus, teisel juhul peaksime tellima erakorralise hindamise hiljemalt nelja kuu pärast.
„Lõpliku otsuse erakorralise hindamise tellimise kohta langetab valitsuskabinet ilmselt augustis-septembris pärast seda, kui on veendunud Maastrichti lähenemiskriteeriumide täitmises ja Euroopa institutsioonide valmisolekus erakorraline hindamine läbi viia,“ ütles Järvan. „Kui kriteeriumide täitmise aeg jääb hilisemaks, siis oodatakse ära korraline hindamine 2010. a kevadel,“ lisas ta.
Juunis on valitsusel plaanis arutada eurole ülemineku praktiliste ettevalmistuste seisu. Rahandusministeeriumi juures töötav asjatundjate komisjon plaanib vastavad materjalid valitsusele esitada paari nädala pärast.
Erakorralise hindamise puhul sel sügisel ei ole Euroopa Komisjonil veel aluseks võtta 2009. aasta eelarvedefitsiidi numbrit – see selgub alles 2010. a märtsi lõpuks. Samuti võidakse Eestile ette heita, et kriteeriumide täitmine ei ole jätkusuutlik.
Mõtte euroalaga ühinemiseks juba 1. juulist 2010 käis peaminister Andrus Ansip välja märtsis valitsuse pressikonverentsil. Euroopa Komisjoni volinik Joaquin Almunia on Eesti õhinat jahutanud, ja nimetanud realistlikuma tähtajana eurole üleminekuks 2011. a 1. jaanuari.