Tänasel valitsuse pressikonverentsil ütles
peaminister Andrus Ansip, et Eesti võiks euroalaga ühineda juba 1. juulist
2010.
Peaminister ütles, et tekkinud on mõte, mida küll ei ole veel laiemalt arutatud, tellida Euroopa Komisjonilt ja Euroopa Keskpangalt hinnang Eesti väljavaadete kohta euroga liitumiseks erakorraliselt juba sel aastal. Korraline hindamine toimuks tuleva aasta alguses.
Alust selleks annavad prognoosid, mille järgi Eesti suudaks Maastrichti lepingu inflatsioonikriteeriumi täita ilmselt juba selle aasta oktoobriks või veelgi varem. „Defitsiidi kriteeriumi täitmine on puhtalt valitsuse ja riigikogu kätes. Sellega peame hakkama saama,“ ütles Ansip.
„Praeguses ülemaailmses finantskriisis annaks euro Eesti majandusele täiendava usaldusväärsuse,“ ütles Ansip.
"Tööjõud Eestis on endiselt märgatavalt odavam kui Soomes, Rootsis, Norras või Taanis. Siin on ühe tunni maksumus 8-10 eurot, minu poolt nimetatud riikides aga 30-40 eurot. Nendest riikidest ettevõtjad vaatavad nende riikide poole, kus on võimalik toota odavamalt, kuid takistuseks on väikesed rahvusvaluutad. Kui me liituksime eurotsooniga, siis see kindlasti suurendaks Eesti atraktiivsust investorite silmis," ütles Ansip.
Värskes hinnangus Eesti majanduse olukorrale märgib Rahvusvaheline Valuutafond, et valuutakomitee süsteem on Eestit praeguses finantskriisis „hästi teeninud“, kuid et eurole üleminek tagaks „kindlama varju“. IMF märgib, et üle maailma puhkenud finantstorm on selgelt välja toonud väikese avatud majandusega riigi rahvusvaluuta riskid ning kasu, mida annab kuulumine suuremasse valuutaliitu. Fond kirjutab, et valuutakomitee süsteem on Eesti majandust kaitsnud heitlikkuse eest, mis oleks võinud destabiliseerida ka finantssüsteemi, kuid et võimalikult kiire üleminek eurole on praegu veel parem lahendus.