Rahandusministri kohuseid täitev
Helir-Valdor Seeder ütles Äripäevale, et valitsuskoalitsiooni
moodustajatel on hetkel käsil kaks vaidlust: riigieelarve kärpe suurus ja
ühekordsete tulude osakaal.
"Laias laastus on kaks vaidlust," kommenteeris Seeder öösel kella kolme ajal saadetud IRLi avaldust. IRLi peasekretär Margus Tsahkna teatas selles: „IRLi eesmärk on eelarve tulud ja kulud mitte ainult paberil, vaid ka tegelikkuses tasakaalu viia – läbirääkimistel lepiti kokku see, et kui mõnele osapoole kirja pandud ühisosas midagi ei sobi, esitatakse selle asemel konkreetsed parandusettepanekud.“
Üheks vaidlusküsimuseks on kärpe suurus, rääkis Seeder täna. "Me arvame, et kärpe maht peaks olema vähemalt 6,5 mld krooni, kuid partnerid pole selles veendunud ja arvavad, et piisaks ka väiksemast kärpest. Rahandusministeeriumi hinnangul ei realiseeru mitte baasprognoos, mis rääkis 10%lisest majanduslangusest, vaid riskiprognoos -12%ga," selgitas rahandusminister.
"Teiseks ei pea me õigeks ühekordsete tulude nagu müügi ja dividendide liiga suurt osakaalu kärpes. Tõenäoliselt ei õnnestu riigil vara kavandatavas mahus ja hinnaga müüa. Mure on ka omavalitsuste defitsiidiga, ehkki mitte sel, vaid järgmisel aastal," lisas Seeder.
"Ma ei oska küll prognoosida," sõnas Seeder vastuseks Äripäeva küsimusele, millal läbirääkijad rahaasjades kokkuleppele jõuavad. "Liigutakse küll edasi, kuid mitte nii kiiresti, kui osapooled sooviksid. Me ei taha midagi üles jätta. Pigem olgu läbirääkimised nädal aega pikemad kui et midagi üles jääb."
Eile kesköö paiku lõppenud ja täna kella viiest taasalanud läbirääkimiste kohta ütles Seeder: "Eks me töötame sisemiste reservide arvelt nagu Eesti riik. Kui nii on lühiajaliselt, on see ehk üleelatav."
IRL ja Rahvaliit punnivad Reformierakonnale vastu
Eile pool 12 öösel teatas Reformierakond, et pärast kümme ja pool tundi kestnud läbirääkimisi on koalitsioonilepingu tekst kokku lepitud ja esitatakse seisukoha kujundamiseks erakondade juhtorganitele. Täna kella neljast pidi hakatama jagama ministriportfelle.
Kella kolme ajal öösel teatas IRL, et pole siin miskit kokkulepet, kui eelarve tulud ja kulud on tasakaalus ainult paberil, mitte tegelikkuses.
Enne lõunat kinnitas valitsus riigi eelarvestrateegia aastateks 2010-2013.
Seejärel ütles Rahvaliidu liige ja endine rahandusminister Aivar Sõerd rahvusringhäälingu raadiosaates "Reporteritund", et Eestit ähvardab 15 miljardi kroonine eelarvepuudujääk. "Olukord on äärmiselt murettekitav, viimasel ajal vähenevad reservid kiirusega miljard kuni kaks miljardit krooni kuus. On vaja kiiret sekkumist," nentis Sõerd ja lisas, et euro kasutuselevõtuks on vaja vähemalt 10 miljardi kroonist kärbet.
Pisut peale nelja ehk vahetult enne Reformierakonna plaanitud ministriportfellide jaotamist teatas Rahvaliit, et ei soovi kaasa minna praktikaga, kus ebarealistlikke eelarveid tuleb pidevalt jupikaupa ümber teha.
"Tuleb koostada selline 2009. ja 2010 eelarve kava, mis vähemalt tänaste prognooside alusel oleks realistlik. Seega soovitab Rahvaliidu juhatus koalitsiooniläbirääkimiste töörühmal täiendavalt tugevdada riigieelarve tulubaasi," edastas Rahvaliit.
Seotud lood
Valitsus kinnitas töölepingu seaduse ja
sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis jätab ära esialgu
plaanitud töötuskindlustushüvitise tõusu.
Reformierakonna volikogu koguneb täna
arutama koalitsioonilepet Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL)
ning Rahvaliidu vahel.
Kui täna õhtul kogunev Reformierakonna
volikogu annab oma heakskiidu sellele, milles kolme erakonna delegatsioonid
koalitsiooniläbirääkimistel kokku leppisid, võib hakata juba uuest
koalitsioonist rääkima.
Eile jõuti viis tundi kestnud ja suurte
vaidluste tähe all möödunud läbirääkimistel siiski kokkuleppele ka selles, et
võimuliidu uue osalise endise juhi Villu Reiljani kriminaalasja taagast
hoolimata jääb lisaks rahandusministri portfellile Rahvaliidule ka siseministri
koht.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.