Kui täna õhtul kogunev Reformierakonna
volikogu annab oma heakskiidu sellele, milles kolme erakonna delegatsioonid
koalitsiooniläbirääkimistel kokku leppisid, võib hakata juba uuest
koalitsioonist rääkima.
Kindlas kõneviisis saab sellest Reformierakonna avalike suhete juht Silver Puki sõnul rääkima hakata aga alles siis, kui oma jah-sõna on andnud ka Isamaa ja Res Publica Liidu ning Rahvaliidu volikogu. Oravad on sündiva koalitsiooni ristinud tasakaaluliiduks. Reformierakonna delegatsiooni ühe liikme, justiitsminister Rein Langi sõnul oli tegu väga raskete ja intensiivsete läbirääkimistega, kus kõik pooled pidid väga valusaid otsuseid langetama. „Saavutatud kokkuleppe puhul on tegu õrna tasakaaluga numbrite ja poliitika vahel. Seda valitsusliitu võikski nimetada tasakaalu liiduks. Seda tasakaalu on tõesti otsitud väga kaua,“ ütles Lang.
Eile enne viimast kogunemist andis Rahvaliit märku, et ei ole päris rahul sellega, mis koalitsioonileppe tööversioonis eelarve teemadel seni paberile pandud ega soovi kaasa minna praktikaga, kus ebarealistlikke eelarveid tuleb pidevalt jupikaupa ümber teha. Ka Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar nentis, et tema maitse jaoks on eelarves endiselt liiga palju õhku sees. Pukk ütles, et eile hilisõhtul vaadati 2009. ja 2010. aasta eelarvet veel kord just selle pilguga, kuidas mahtuda 3% eelarvedefitsiidi piiridesse ning ühisele nägemusele selles siiski ka jõuti.
„Enne eilseid läbirääkimisi oli seal kindlasti liiga palju õhku sees ja seda me saime kõvasti vähemaks ning 2009. aasta eelarvepositsiooni oluliselt paremaks,” ütles IRLi peasekretär Margus Tsahkna. Õhuaukudeks olid tema sõnul eelkõige mittemaksuliste tulude laekumise liiga optimistlikud prognoosid. „Meie nii optimistlikud ei ole. Oleme varemgi näinud igasuguseid ilusaid numbreid, mis laekumata on jäänud,” nentis Tsahkna.
Eile lepiti kokku selles, et pensione ei vähendata, tulumaksu ei tõsteta ning vanemahüvitist ei kärbita. Tsahkna rääkis, et kõva vaidlus käis eile hiliste tundideni töötuskindlustusmakse määra ümber, mis lõpuks 4,5%-lt 4,2%-le kaubelda õnnestus. „Samuti suutsime karmide läbirääkimiste teel suurendada summat, mis peab tulema avaliku sektori kulutuste kärpimiselt,” lisas Tsahkna.
Puki sõnul lepiti kokku ka selles, et kui peaks rakenduma loodetust mustem stsenaarium ja koalitsioonilepingus kokku lepitu pole enam olukorda arvestades piisav, kärbitakse proportsionaalselt nii riigieelarve tegevuskulusid ja suurendatakse riigi tulusid.
„See oli päris kõva vaidlus,” tunnistas Tsahkna. „Suur mure oli ju see, et mitte kergekäeliselt minna maksude tõstmise teed, samal ajal kui on võimalik kulutusi veel kokku tõmmata,” selgitas ta.
Nii IRLi kui ka Rahvaliidu volikogud hakkavad koalitsioonilepet arutama esmaspäeval. Tsahkna sõnul tuleb arutelu raske ja tõsine. Üheks keerulisemaks punktiks kujuneb eelarve tasakaalu viimine, kus kõige suurem kompromiss tuleb leida IRLi ja Reformierakonna vahel.
Seotud lood
Reformierakonna volikogu koguneb täna
arutama koalitsioonilepet Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL)
ning Rahvaliidu vahel.
Eile jõuti viis tundi kestnud ja suurte
vaidluste tähe all möödunud läbirääkimistel siiski kokkuleppele ka selles, et
võimuliidu uue osalise endise juhi Villu Reiljani kriminaalasja taagast
hoolimata jääb lisaks rahandusministri portfellile Rahvaliidule ka siseministri
koht.
Rahandusministri kohuseid täitev
Helir-Valdor Seeder ütles Äripäevale, et valitsuskoalitsiooni
moodustajatel on hetkel käsil kaks vaidlust: riigieelarve kärpe suurus ja
ühekordsete tulude osakaal.
Rahvaliidu liige, endine ja peatselt
ilmselt uuesti rahandusminister Aivar Sõerd tunnistas, et Eesti riigi rahaline
seis on ootamatult nutune.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.