Bigbanki hapude laenude maht küünib miljardini

Bigbanki laenuportfellist on 970 miljonit krooni üle 60 päevases viivituses. Kolmveerand aastaga, mil Äripäev Bigbankist viimati kirjutas, on see väga korraliku kasvu teinud: veel 2008. aasta esimesel poolele oli viivises 31 protsenti laenudest, summana siis 686 miljonit krooni. Bigbanki juht Targo Raus rääkis toona, et viivislaenude kasv on peatunud.

Eesti Pank on välja toonud, et 1990ndate lõpu kriisi ajal indikeeris pankade kukkumist üldine 7protsendine viivislaenude määr. Siiski see kehtib vaid universaalpankade kohta.

Bigbank on 43protsendise määraga erandiks, kuna laenude viivisesse laskmine on panga äriplaan, näiteks esimeses kvartalis saadi kätte 64 protsenti üle 90 päeva viivisesse sattunud laenudest. Viivislaenude pealt on seni teenitud 20protsendist tootlust.

Seega ei saa väiksematele tarbimislaenudele keskendunud Bigbanki võrrelda universaalsete pankadega, kuna raskustesse sattumisel on suurem tõenäosus tagasi maksta 20 000kroonine tarbimislaen kui miljoniline eluasemelaen.

Teisest küljest on audiitorid 2008. aasta aruandes välja toonud, et juhtkond on laenunõuete allahindluse hinnangute kujunemisel võtnud arvesse praeguse majanduskeskkonna mõju. "Majanduse edasise arengu ebakindluse tõttu võib majanduskeskkonna muutuste mõju olla oluliselt erinev juhtkonna praegusest hinnangust," tõid KPMG audiitorid arvamust mittemõjutava asjaoluna 2008. aasta aruandes välja.

Laenude hindamisest sõltuvad aga nii panga kasumlikkus kui ka võimalus omanikele dividende välja maksta.

Bigbanki viivislaenude maht ületab juba korralikult panga omakapitali, milleks on 582 miljonit krooni. Mittelaekuvateks hinnati esimeses kvartalis laene suuruses 11,8 miljonit, samas on pangal puhver reservide näol, 270 miljonit krooni (ligi 30% üle 90 päeva viivises olevatest laenudest).

Äripäev küsis viivislaenude kohta kommentaari ka Bigbanki nõukogu liikmetelt, aga küsimustele vastas ainult panga juhatuse esimees Targo Raus. Tõenäoliselt võib lisavastust oodata täna Saksamaalt naasvalt Tartu Ülikooli professor Raul Eametsalt, kes pärast Eesti Panga nõukogu liikmeks olemist on selle aasta aprillist Bigbanki nõukogu liige.

LHV Panga juhatuse liige Erki Kert teatas, et LHV pankade tegemisi enam ei kommenteeri. "Seoses LHV pangaks saamisega me enam BIGi ja teiste Eestis tegutsevate pankade kohta kommentaare ei anna," ütles ta.

Hoolimata hapude laenude kasvust on Bigbanki juhi Targo Rausi sõnul rahalised laekumised viivislaenude potrfellilt suurenenud.

Intervjuu Bigbanki juhi Targo Rausiga.

Millised on Bigbanki tulevikuväljavaated seoses kiire tööpuuduse kasvuga? Pool aastat tagasi ütlesite, et Bigbanki jaoks on kõige suurem risk 15-20protsendine tööpuudus.

Tööpuudus mõjutab klientide maksekäitumist kindlasti. Viimaste tööpuudust puudutavate muutuste osas küll tundub, et rohkem on see puudutanud keskmist ja keskmisest kõrgemat palka saanud töökohti. Meie kliendisegment on põhiliselt keskmiste ja keskmisest madalamate palkadega töökohtadega.

/---/Väikeste võlgade teenindamine on inimestele kergem kui suurte laenude teenindamine ning seda ka suurenenud tööpuudusega keskkonnas.

Millist riski kätkeb endas Bigbanki ligi miljardikroonine üle 60päevaste viivislaenude maht, mis moodustab laenuportfellist juba 43%? Pool aastat tagasi (2008. aasta I pa tulemuste järgi) oli see veel 31% ning Te ütlesite, et suurem kasv on peatunud.

Maksetega viivitajate kasvutempo on aeglustunud ning portfelli kasv ei ole enam nii suur, kui ta oli 2008 sügisel.

Kuna laenusummad on suhteliselt väikesed, siis on tagasisaamise protsess aeganõudev, aga siiski reaalselt võimalik ja ka toimiv.

Oleme oluliselt suurendanud ka reserve võimalike laenukahjude katteks. Esimese kvartali lõpus moodustasid need pea 30% viivises olevatest laenudest.

Vaatamata viivitajate hulga suuremenisele on rahalised laekumised viivislaenude potrfellilt suurenenud ning viivislaenude portfell genereerib kassapõhise arvestusega ca 20% aastatootlust.