Täna kell 14 alanud ja siiani kestval
riigikogu istungil on mitmed poliitikud, sealhulgas ka hetkel veel
rahandusministri ametis olev põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder mõista
andnud, et euro kasutuselevõtt ei ole kärpimise eesmärk.
Varasemates aruteludes ja avalikkuses esinenud väljaütlemistes on valitsuse liikmed ja ka teised poliitikud tagunud tugevalt nn euro-mantrat, et riigieelarve on vaja viia sellisel moel tasakaalu, et me vastaksime Maastrichti 3% eelarve kriteeriumile. Seeder toonitas mitmel korral riigikogus, et kärpima peab selleks, et riik ei läheks pankrotti, mitte selleks, et kiivalt hoida kinni eurost.
Seeder kinnitas ka, et valitsus ei ole arutanud krooni devalveerimist, kuna valitsus on veendunud, et see ei aitaks hetkeolukorrast välja tulla. Küll on mõeldud Seederi sõnul tagajärgedele, kui Läti peaks oma valuuta devalveerima, mis mõju võiks see avaldada Eestile.
Keskerakonna fraktsiooni liige Jüri Ratas küsis Seederilt, kas ta isiklikult oskab öelda, millal võiks Eesti krooni euroraha vastu välja vahetada. "Ei oska seda kuupäeva öelda, millal võiks euro kasutusele võtta," tunnistas ta. Ta tõdes, et üleminukuupäeva on valitsuses arutatud ja välja on pakutud kas 1. juulit 2010 või 1. jaanuari 2011.
Seeder ütles, et seda saame teha kahtlemata ainult ühel juhul, kui suudame avaliku sektori defitsiiti hoida 3 protsendi piires. "Mina seda ei luba, aga ütlen, et 1. jaanuar 2011. aasta tundub mulle kahest kuupäevast tõenäolisem," märkis ta.
Tänases juhtkirjas ütles Äripäev, et euro kasutuselevõtt ei ole hetkel kõige tähtsam.
Seotud lood
Euro kasutuselevõtt Eestis on praegu elu ja
surma küsimus, et ennast halvemas olukorras naabritest lahti haakida, ütles
Reformierakonna poolt rahandusministriks esitatud Jürgen Ligi mõned minutid enne
kohtumist president Toomas Hendrik Ilvesega.
Äripäeva meelest on Eesti valitsuse
tähtsaim ülesanne tuua majandus kriisist välja ja panna alus uuele kasvule.
Seepärast kutsume valitsust loobuma euro käivitamisest iga hinna eest. Kõike
eurokaardile pannes laseksime majanduse lähikuudega põhja.
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.