Danske Banki vanemanalüütik Lars
Christensen ütles, et Läti olukord on äärmiselt ebakindel, kuna ei Euroopa Liit
ega Rootsi pole täna öelnud, et on valmis Läti valitsusele täiendavat abilaenu
andma.
„Tekkinud on olukord, kus rahaturud ei toimi ei Lätis ega Leedus. Tulema peab kas devalveerimine või kiire teadaanne IMFilt ja Euroopa Liidult, et Läti saab abilaenust kätte järgmise osa,“ ütles Christensen Rootsi uudisteagentuurile TT.
„Kui intressid on nii kõrgel tasemel ja turul pole üldse likviidsust, pole pankadel võimalik tegutseda. Midagi peab toimuma,“ ütles ta.
Christenseni sõnul on ta üllatunud, et keegi ei püüa turgu rahustada. „Kui nad oleksid seda tahtnud, oleks Euroopa Komisjon, Rootsi valitsus või IMF seda teha saanud. Turud ootavad selget sõnumit valuutapoliitika ja abilaenu kohta.“
Christenseni sõnul ei taha ta spekuleerida, kas devalveerimine tuleb või mitte. „Kuid ma arvan, et see on märk, et puudub üksmeel, milline tee valida ja kuidas edasi käituda. Üksmeele korral oleks seda kiiresti turgudele näidatud ja koordineeritult tegutsema asutud,“ ütles Christensen.
Seotud lood
Rootsi rahandusminister Anders Borg tegi
täna avalduse Läti majanduses valitseva olukorra kohta, milles märkis, et
algselt seatud eesmärkidest pole enam võimalik kinni pidada.
Euroopa Komisjon teatas, et ootab Lätilt
suuremaid jõupingutusi eelarvedefitsiidi kasvu ohjeldamisel.
Viimasel paaril päeval on Läti majanduse
väljavaadete kohta esitatud sensatsioonimaigulised uudised on rahvusvahelises
meedias hakanud iseennast taastootma ning pannud ilmselt tegutsema ka
rahaturgude spekulandid, ütles keskpanga asepresident Märten Ross Läti
devalveerimispaanika kohta.
Tulev aasta toob ettevõtjatele hulganisti lisakulusid erinevate maksude ja seadusemuudatuste näol. Kindlasti tuleb tegeleda kulude kärbetega hoidmaks jätkusuutlikku konkrurentsieelist turul. Selleks peab olema esimene samm taotleda paremad krediidi rahastuse tingimused. Pane rahastajad proovile laenuvõrdlusportaalis Sortter!