Devalveerimine ei ole Lätile lahendus – see
ei paranda Läti konkurentsivõimet, vaid annab üksnes poliitikutele ettekäände
strukturaalsetest reformidest kõrvale hoida, kirjutab Stockholmi Riia
kaubanduskõrgkooli asedirektor Gunnar Ljungdahl täna Rootsi majanduslehe Dagens
Industri arvamusküljel.
Läti poliitikud ei ole buumiaastatel hiilanud vastutustundega, kirjutab autor. Devalveerimine annab neile vabanduse jätta korrastamata strukturaalsed anomaaliad, mis pärinevad veel Nõukogude Liidu aegadest.
Nii näiteks on elanike arvu kohta Lätis 30% rohkem riigiteenistujaid kui Eestis ning 100% rohkem kui Soomes. Eriti suured kokkuhoiuvõimalused on hariduses ja tervishoius – juba paar aastat tagasi tehtud analüüsis soovitas Maailmapank Lätil haiglakohti poole võrra kärpida. Nn sisemine devalveerimine sunnib poliitikuid neid strukturaalseid probleeme kõrvaldama.
Ning lisaks piitsale terendab ka präänik – euro.
Ei ole üllatav, et ainsad hääled Läti poliitikas, kes toetavad devalveerimist, on kohalikud oligarhid, kelle lühiajalised ärihuvid sellest võidaksid, kirjutab Ljungdahl.
Autor kritiseerib Rootsi meediat devalveerimishüsteeria üleskeerutamise eest. Rootsis on devalveerimine olnud majanduskriisides standardlahendus, Läti olukord on aga teine ning võita sellest pole suurt midagi. Läti impordib suure osa oma energiast ja toormest, mistõttu devalveerimisel oleks konkurentsivõime suurendajana piiratud mõju. Samas on Lätil aga erinevalt Rootsist paindlik tööturg, kuna puuduvad tugevad ametiühingud. Ja lati vastu spekuleerida on keeruline.
Autor tõdeb, et tal oleks kahju, kui lätlased laseksid end devalveerimispaanikast kaasa kiskuda ja latte valuutasse vahetama tormaksid. Sest lõpuks ometi on Lätil valitsus, mille eelarvepoliitika rahapoliitikat toetab, kirjutab Ljungdahl.