Sotsiaaldemokraatliku Erakonna
seadusealgatus langetab vanemahüvitise ülempiiri alates 2010 aasta 1. juulist
seniselt kolmelt Eesti keskmiselt palgalt kahe keskmise palgani ehk umbes 20 000
kroonini.
Täna Riigikogu menetlusse antud vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõuga arvestavad sotsiaaldemokraadid nii majanduses toimunud arengute kui riigi kahanenud rahaliste võimalustega. „Mai lõpus maksis riik 30 729 krooni suurust maksimummäära 5,1 protsendile hüvitise saajatest. Samas on nii avalikus kui erasektoris toimunud tõsised palgakärped, mistõttu peaks uute vanemahüvitise taotlejate hulgas olema oluliselt vähem neid, kellel on õigus saada nii suurt hüvitist,“ selgitas riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof.
Pakume eelnõu jõustumisajaks tuleva aasta 1. juuli, mis lubab seadusest tulenevaid muudatusi arvestada 2010. aasta riigieelarve koostamisel ning arvestab ka perede õigustatud ootustega, märkis Pikhof. Seaduse rakendamisel hoiab riik 2010. aastal kokku 19,4 miljonit krooni, 2011. aastal 78 miljonit krooni ja alates 2012. aastast 138 miljonit krooni.
Seotud lood
Timeout Solutionsi juhatuse liikme Egle
Haidaku sõnul pole üllatav, et poliitikud on vanemahüvitise ülempiiri
kallale läinud, sest kõikjalt püütakse kokku hoida.
Keskerakonna, sotside, roheliste ja
Rahvaliidu esindajad hääletasid täna riigikogu rahanduskomisjonis 2009.
aasta lisaeelarvesse sisse vanemahüvitise ülempiiri kahekordse langetamise.
Vanemahüvitise langetamist teatud määral ma
toetan, kuna 30 000 krooni on ikka päris kõrge hüvitise piir tänaseks, sõnas
A-Selver tegevdirektor Iivi Saar.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.