Kriis on pannud Läti sellisesse sundseisu,
et riik on sunnitud loobuma oma senisest maksupoliitikast. Eestil on nüüd
võimalus lõunanaabrist positiivselt eristuda ning sellega oma
konkurentsipositsiooni parandada.
Rahapuuduses Läti valitsus otsustas teisipäeval keerata kummuli senise maksukontseptsiooni, mida jagasid laias laastus kõik kolm Balti riiki. Kõige tähtsama otsusena lepiti kokku astmelise tulumaksu kehtestamine aastast 2010 (detailid on veel arutamisel), tulekul on teisedki maksutõusud (käibemaks, kinnisvaramaks jne).
Piltlikult öeldes lõõmab Läti riik leekides ja peab iga hinna eest tulekahju kustutama. Kui riik eelarvedefitsiiti ei vähenda, siis jääb ta ilma IMFi abist, ja see tähendaks riigi jaoks "pankrotti" või "mõrva", kui kasutada sealsete riigijuhtide sõnu.
Maksutõus näib paratamatu, sest ainult kulude vähendamisega eelarve tasakaalu viimine ei näi õnnestuvat isegi 20protsendiliste riigisektori palgakärbete abil. Eestiga sarnaseid reserve Lätil pole, ka on riik juba teinud suuri kulutusi Parex panga päästmiseks ja lati kaitsmiseks.
Kuid kustutades tulekahju, seab Läti ohtu pikaajalise kasvu. Maksutõusud võivad tuua lühiajalist tulu, ent pikemas perspektiivis vaadatuna ähvardavad nad majandustegevust veelgi lämmatada. Läti meelemuutus saadab välisinvestoritele sõnumi, et nad ei saa olla Lätti investeerides milleski kindlad.
Eestil on võimalus vältida Lätiga samale teele pööramist. Meie saame kasutada reserve ja laene, kärpides paralleelselt kulusid ning säilitades oma maksusüsteemi. Kui Läti tõstab käibemaksu, siis meie trumbiks võiks jääda madalam käibemaks võrreldes lõunanaabritega. Kui Läti kehtestab astmelise tulumaksu, siis meie võiksime jätkata senise tulumaksusüsteemiga. Lisaks madalamatele maksumääradele säilitame nii ka stabiilsuse, peame oma sõna.
Võiksime käituda sarnaselt Läti turul tegutsevate ettevõtjatega, kes üritavad kasutada kriisi ära enda turuosa suurendamiseks. Ka Eesti võiks riikide konkurentsis praegu suurendada oma atraktiivsust piirkonnas.
Seejuures peame meeles pidama, et ka nurka aetud Läti teeb samme, mis tema konkurentsivõimet suurendavad. Seda eesmärki teenib riigikulude kärpimine ehk siin peame tegema sama.
Veel võib küsida, kui tark on Eesti eristamine Lätist. Kuigi naabrite vahel peab valitsema edasiviiv konkurents, ei ole Läti nõrgestamine meie huvides ei majanduslikult (vaadates meie kaubavahetust ja investeeringuid Lätti) ega poliitiliselt (nõrk ja teistest Baltimaadest eemalduv Läti on kompvek Venemaale).
Kuid vaadakem asja nii: kui me ennast viisakalt Läti ees esile tõstame, on see parim garantii ja eeskuju ka Lätile, et kriisist välja tulles kosuma hakata.
Autor: 1706-aripaev
Seotud lood
Kuigi Eestit ja Lätit armastatakse mujal
maailmas vaadata justkui ühisesse surmatõppe nakatunuid, toovad analüütikud ja
investorid välja olulisi eeliseid, mis aitavad Eestil end naabrist eristuda ja
paremana näidata.
Eesti eristub teistest Balti riikidest
ülejäägiga eelarvete ning reservide poolest, ütles rahandusminister Jürgen
Ligi.
Eesti ja Läti majandus on tagasi 2005.
aasta kolmandas kvartalis, selgus rahandusministeeriumi koostatud
tabelist.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”