Eesti eristub teistest Balti riikidest
ülejäägiga eelarvete ning reservide poolest, ütles rahandusminister Jürgen
Ligi.
"Majanduslangus on sügav pea igal pool maailmas, kuid ei ole olemas identseid riike. Eesti eristub teistest Balti riikidest. Me oleme viimastel aastatel teinud ülejäägiga eelarveid ning kogusime selle arvel halvemate aegade tarbeks reserve enam kui 10% ulatuses SKPst," selgitas Ligi. "Lisaks on meie valitsussektori võlakoormus ELi madalaim. Kriisi ajal on see andnud Eestile oluliselt suuremad valikuvõimalused otsuste tegemisel ning rahavoogude planeerimisel," märkis ta.
Ligi sõnul jäi Eesti finantssektor finantskriisi mõjudest üsnagi puutumata tänu kehtestatud karmidele normatiividele ja Skandinaavia taustaga pankade heale juhtimisele.
Suurim oht Eesti jaoks on tema sõnul eelarvekärbetest loobumine. "Reservidest ja senistest laenulepingutest ei piisa ning raskeid otsused tuleb paratamatult langetatada. Maksutulud on järsult vähenenud ning kulud ei saa neist suuremaks jääda. Lisaprobleem on, et riigieelarves on palju fikseeritud kulusid, mis seaduse järgi peaksid igal aastal üha tõusma. Selline olukord ei ole keerulistel aegadel kindlasti jätkusuutlik," rääkis Ligi.
Seotud lood
Eesti ja Läti majandus on tagasi 2005.
aasta kolmandas kvartalis, selgus rahandusministeeriumi koostatud
tabelist.
Kuigi Eestit ja Lätit armastatakse mujal
maailmas vaadata justkui ühisesse surmatõppe nakatunuid, toovad analüütikud ja
investorid välja olulisi eeliseid, mis aitavad Eestil end naabrist eristuda ja
paremana näidata.
Kriis on pannud Läti sellisesse sundseisu,
et riik on sunnitud loobuma oma senisest maksupoliitikast. Eestil on nüüd
võimalus lõunanaabrist positiivselt eristuda ning sellega oma
konkurentsipositsiooni parandada.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”