• OMX Baltic−0,16%299,08
  • OMX Riga0,75%880,64
  • OMX Tallinn−0,13%1 902,29
  • OMX Vilnius−0,16%1 159,1
  • S&P 5000,31%5 879,53
  • DOW 300,4%43 412,87
  • Nasdaq 0,35%18 609,04
  • FTSE 1000,61%8 809,74
  • Nikkei 225−2,88%37 155,5
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%93
  • OMX Baltic−0,16%299,08
  • OMX Riga0,75%880,64
  • OMX Tallinn−0,13%1 902,29
  • OMX Vilnius−0,16%1 159,1
  • S&P 5000,31%5 879,53
  • DOW 300,4%43 412,87
  • Nasdaq 0,35%18 609,04
  • FTSE 1000,61%8 809,74
  • Nikkei 225−2,88%37 155,5
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%93
  • 19.06.09, 12:02
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Barroso võit jäi poolikuks

Täna Brüsselis lõppeval Ülemkogul toetasid ELi valitsusjuhid Jose Manuel Barroso jätkamist Euroopa Komisjoni presidendi ametikohal, kuid otsustav sõna on öelda veel Euroopa Parlamendil.
Barroso võit jäi poolikuks. Selle asemel, et Barroso formaalselt ametisse nimetada, otsustasid liikmesriigid esmalt konsulteerida Euroopa Parlamendiga, et hajutada parlamendi vasaktiivas käärivat vastuseisu Barroso jätkamisele. Saksamaa kantsleri Angela Merkeli pealekäimisel sai Barroso tippkohtumisel n-ö poliitilise toetuse seniks, kui on kindel, et tal on ka 736kohalises parlamendis piisav toetus, vahendas tippkohtumiselt agentuur Bloomberg.
Mitmed teised liikmesriigid eelistanuks Barroso kohe formaalselt ametisse nimetada. „See on kandidaat, kes taotleb tagasivalimist. Ühtegi teist kandidaati ei ole. Milleks oodata,“ ütles juulist ELi eesistujariigiks saava Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt. Ka Soome peaminister Matti Vanhanen soovis „selget otsust“.
"Loodetavasti kiidab parlament Barroso jätkamise heaks juba juuli keskel," ütles Reinfeldt pressikonverentsil.
Kui Barroso 2004. aastal Euroopa Komisjoni juhiks sai, seadis ta prioriteediks dereguleerimise ja ettevõtluse reeglitekoorma kergendamise. Edasi nihkus fookus võitlusele kliima soojenemise vastu ning Euroopa energiajulgeoleku parandamisele.
Finantskriisi puhkedes läinud sügisel jäi Euroopa Komisjon esiotsa tagaplaanile, vaadates kõrvalt, kuidas liikmesriigid kühveldasid oma pankade toetuseks abiraha üle 165 miljardi euro. Uuesti initsiatiivi haaranud, pakkus komisjon välja uued reeglid riskifondide ja reitinguagentuuride tegevuse reguleerimiseks ning ELis senisest tsentraliseerituma pangajärelevalve loomiseks.
„Järgmine komisjon tuleb vähem liberaalne,“ ütles Bloombergile Euroopa Reformikeskuse (CER) analüütik Philip Whyte. „Uus komisjon kaldub enam reguleerimise suunas ja on võib-olla ka enam protektsionistliku kalduvusega,“ ütles ta.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele