Eksametnikud võtavad riigihangetelt kümnist

Endine riigihangete ameti peadirektori asetäitja Tom Annikve ja kunagine Riigi Kinnisvara ASi juhatuse liige Margus Lantin on kahasse loonud Riigihangete Keskuse, mis korraldab riigiasutuste eest ühishankeid, võttes selle eest magusat marginaali.

Kunagise riigiameti nime "Riigihangete keskus" endale patenteerinud mehed on oma niši leidnud ning igati eduka stardi teinud. Aastaga on mittetulundusühing (MTÜ) riigiametite ja avalike asutuste volitusel korraldatud juba poolsada hanget. Kõige suurema hankega esindati lausa 125. asutust, millega löödi koopiapaberi hind ühishankes MTÜ juhtide sõnul alla ligikaudu 40 protsenti. Hiljuti kuulutati välja aga 70 miljoni kroonise mahuga bensiinihange.

"Me vehime praegu ikka täielikult," ütleb Tom Annikve, kes räägib koos Margus Lantiniga innukalt paljudest riigihangetest, mida nad MTÜ Hangete Korraldamise alt teevad. Näiteks intervjuu andmise päeval kuulutas MTÜ mitu hanget välja seoses Vabaduse väljaku maa-aluse hoonega.

Kui riigiesindajad (hanke korraldajad) kiidavad MTÜ heaks, siis pakkujate seas on mehed oma Riigihangete Keskusega väga suure segaduse tekitanud. MTÜ hangetel osalejad süüdistavad Riigihangete Keskust "saaks vaid papi kätte" mentaliteedis.

Kahtlusi, et tegemist pole üksnes mittetulundusliku tegevusega ei hajuta ka tõik, et Annikve ja Lantin lõid kaks kuud enne MTÜ loomist osaühingu Hankekeskus, millele kuulub kaubamärk Riigihangete Keskus. Esialgu kinnitasid mehed, et nende osaühing pakub MTÜ-le õigusteenust, hiljem aga täpsustasid, et selline võimalus on, aga õigusteenust ei pakuta.

Tugevaid kriitikanooli MTÜ suhtes tuleb mõlema suure juunis välja kuulutatud ühishanke pakkujate poolt. Lantin ja Annikve on kriitikaga kursis ja peavad seda arusaadavaks, kuna nende eesmärk on riigihangete hinnad alla pressida. "Eks initsiatiiv on alati karistatav," tõdeb Annikve.

16 riigiasutuse, ühe ettevõtte ja ühe sihtasutuse hankes prinditahma ostmisel kasseerib MTÜ Riigihangete Keskus võitjasummalt vahedustasuna 7 protsenti. Umbes kahemiljonilise hanke mahu juures jõuab MTÜ kukrusse seega 140 000 krooni.

Osalejad peavad seda kahtlaseks ega mõista, miks peaksid hanke võitjad riigivälisele MTÜ-le 7protsendilist tasu maksma, kui näiteks IT-hangete puhul jäävad juurdehindlused 2-4 protsendi piiresse, kontoritarvikute puhul 5-7 protsendi piirimaile. See tähendab, et hanke võitja teenib vähem tulu kui riigiga mitte seotud hanke korraldaja.

"Meie hulgimüüjatena näeme und sellistest marginaalidest," ütleb MTÜ korraldataval toonerite ja prindikassettide ostmise hankel osaleva Kulberti esindaja Marek Maido. Tema kolleeg Andrus Düüna lisab, et MTÜ näol tundub olevat loodud "sulaselge rahapump riigi sisse".

Esmaspäeval Äripäeva toimetuses intervjuud andmas käinud Riigihangete Keskuse (MTÜ Hangete Korraldamise) juhatuse liikmed Margus Lantin ja Tom Annikve soovisid pärast enda antud intervjuu mustandi nägemist selle avaldamise keelata.

See, et nad intervjuu enne avaldamist üle vaatavad, oli Lantini ja Annikve tingimus. Kuna nende hilisemad muudatused ei piirdunud ainult faktide täpsustamisega, vaid nad muutsid kõik esialgu antud vastused ära (siludes need üldsõnalisteks) ning soovisid intervjuu käigus väljaöeldust taganeda, siis jättis Äripäev nende soovi rahuldamata.

Avaldame need vastused, mille Lantin ja Annikve andsid esmaspäeval Äripäeva toimetuses käies.

Intervjuu oli pikem, aga avaldame selle osa, mis tundus meie arvates kõige olulisem.

Valmivas artiklis võtavad sõna erinevad hangetel osalenud firmad…

Lantin: Need panevad meile muidugi tõsiselt vastu hambaid.

Nende poolt on väga suurt kriitikat tulnud stiilis "riigi sisse on üks pump loodud"

Annikve: Pakkujad on muidugi tigedad, sest me kontrollime nende tegevust. Me tahame, et hinnad, millega nad on hanke võitnud, jäävad kestma.

/--/Mind ajaks ka närvi, kui mingid sepad hakkaksid uut maailma looma.

Ma olen aru saanud, et mõne hanke puhul on osalejate marginaal väiksem kui Teie oma...

Annikve: Seda ma ei usu. /--/ Kütusehanke puhul on meie marginaal circa 0,05% ehk 7 senti liitrilt. (Väiksemate hangete puhul on see 7% - toim.)

Mis see tähendab?

Annikve: Koos maksukoormusega tuleb meile kuskil 20 000 krooni kuus.

Me võtame kütuste peale inimese, kuna meil on igakuine aruandlus ja kontroll, kui neid hankijaid on ikkagi 40-50. Sellest rahast ei jätku sellele inimesele palga maksmisekski.

Ja juriidiline teenus tuleb siis OÜ-lt Hankekeskus?

Lantin ja Annikve koos: Suures osas küll.

Ehk osaühing pakub MTÜ-le õigusalast teenust?

Annikve: Praegu jah. Tähendab, selline mõte oli. Ega see osaühing Hankekeskus pole käivitunud, ainuke asi on see, et OÜ-l on kaubamärk Riigihangete Keskus, mida Hangete Korraldamise MTÜ kasutab. Kaubamärk on äriline tegevus ja see sobib osaühinguga paremini kokku.

Esmapilgul kõrvalt vaadates tundub Teie MTÜ praegusel turul üsna hea äriidee...

Lantin ja Annikve koos: Ta ei ole äriidee.

Heade kogemustega täismehed hakkavad riiki aitama?

Annikve: Meil on muu töö olemas ja me ei ole selle aasta jooksul ei MTÜst ega osaühingust palka saanud. Meie eesmärk on süsteem välja töötada ja tööle panna.

(Hiljem lisab Margus Lantin: "Ma saan aru, et teatud ringkondades on arusaam, et seal (MTÜs) peab olema mingi kala ehk süsteem, kuidas papp kätte saada. Meil seda süsteemi ei ole".)

Kuidas saab üks MTÜ üldsegi trahvi teha

Annikve: Me oleme hankijad, lepinguline pool.

Trahviraha tuleb ju MTÜ-le…

Annikve: Eesmärk ei ole trahvi saada. Eesmärk on see, et pakkujad hoiaksid hinda kahe aasta jooksul. Vastasel juhul on väga lihtne taganeda. Millegagi peab neid ju vaos hoidma. Koopiapaberi puhul võtsime suure trahvi välja. Turusurve hanke võitjale (MAP Eesti - toim) oli nii suur.

Meile saadeti info, et Büroomaailm tõmbas oma hinnad täpselt samale tasemele, mida MAP pakkus meile.

Mis võiks olla järgmise aasta MTÜ rahaline maht, mis läbi käib?

Annikve: Me oleme ehitushankeid teinud, mille mahud on sadu miljoneid.

Lantin: Me võime rääkida hangete mahust 200-300 miljonit.

Annikve: Meil on vaja keskus tööle saada. /--/ Kui meil on raha üle, siis on sponsortegevus just oma liikmetele.

Inspireerituna raamatust "Uus külm sõda," võrdleb riigihankel osalenud ettevõtte Kulbert esindaja Marek Maido MTÜ tegevust Gazpromiga, kus valitsusemeelsed ärimehed on loonud riikliku ettevõtte juurde puukfirmasid, rentides ülirentaablilt mõnda lühikest juppi gaasitorudest.

Kulberti esindajad tõdevad, et arvatavalt saavad omavalitsused olulisemalt kallimad pakkumised kui hanget ise korraldades, kuna leping seab hankel osalejatele suured riskid, on liiga ebamäärane ega arvesta kontekstiga. Nad kirjeldavad hanget kui "heade juristide, aga IT vallas mittepädevate inimeste poolt ebakorrektsetest moodulitest kokku pandud" asja, mistõttu ei välista nad ka hanke tühistamist, kuna selle hanke sisust pole võimalik üheselt aru saada.

"Praeguste hanketingimuste juures tasub sellel hankel osaleda üksnes nii 25protsendise marginaaliga, kuigi turumarginaal oleks 5-7 protsenti," lausub Andrus Düüna firmast Kulbert.

Kuna hankes soovitakse osta eri tootjate kaupu, ei saa Kulberti esindajad ka aru, kust MTÜ reklaamitud massiefekt võib tekkida.

"Hankes ära toodud lepinguprojekti lepingutingimused panevad ka veel kirve selga. Sisuliselt on ärimudelisse sisse kirjutatud mõnusad trahvid MTÜ taskusse," ütleb Andrus Düüna.

Mees peab selle all silmas mitmesuguseid leppetrahve, mis MTÜ on hanke võitjale lepinguga esitanud. Nende tõttu on paljud MTÜ hangetest loobunud või need vaidlustanud.

"Me ei leia, et klientidele on soodsam maksta kellelegi 7 protsenti vahendustasu," sõnab Büroomaailma esindaja Tiina Sutt, kes on samuti lepingusse kirjutatud trahvide suhtes väga kriitiline.

"Tavaliselt makstakse hangetel viiviseid selle eest, kui arveid õigel ajal ei maksta. Sellel hankel tuleb aga iga eksimuse eest suuri summasid maksta," lisab Sutt.

Nii Kulberti kui ka Büroomaailma esindajad esitasid küsimuse, kuidas on võimalik, et mitteriiklik MTÜ korraldab üleüldse riigihankeid. Vastus peitub aga riigihankeseaduses, mis lubab riigihankeid volitada.

Kolm nädalat tagasi käis justiitsminister Rein Lang välja ühtse riigihankeid korraldava asutuse loomise ettepaneku, mis toimuks kas rahandusministeeriumi või mõne muu valitsusasutuse kaudu.

"Selline asutus peaks korraldama hankeid kõigile riigiasutustele kohustuslikus korras ja kohalikele omavalitsustele vabatahtlikus korras," kommenteeris Lang toona riigihangete seaduse kooskõlastuskirjas.

Ettepanekule luua ühine riigiasutus reageeris kiiresti ka Margus Lantini ja Tom Annikve veetav Riigihangete Keskus, saates välja pressiteate, et selline riigihangete korraldamine on Eestis juba kasutusel ja toimib efektiivselt. Muuseas on Annikve ja Lantini MTÜ hankijate nimekirjas ka justiitsministeerium.

"Ei tea, kes selle Langi ettepaneku jaoks lobitööd on teinud. Võib-olla on see Tom Annikve lobi," ütleb aastaid riigihankeid korraldanud TTÜ riigihangete osakonna juht Egon Müür. Mehe sõnul on Langi ettepanek üllatav, kuna see on läbikäidud etapp ning ta ei usu, et see ametiasutus luuakse.

Kunagi (2002) loodi majandusministeeriumis riigihangete keskus (mille nime on nüüd endale patenteerinud hoopistükis Lantin ja Annikve osaühing - toim). Kunagine riigihangete keskuse direktor Leo Sarnet sai kaks aastat palka ja riigihangete keskuse direktori asendaja Karl Taklaja ühe aasta, tulemust aga ei tulnud, meenutab Egon Müür riigi esimest katset hakata ühiselt riigiasutuste hankeid tegema.

Küsides selle loo teemal justiitsminister Rein Langilt üle, miks ta sellise ettepanekuga välja tuli, põhjendab minister, et ühishankeid korraldavast MTÜst on nad muidugi teadlikud ega välista ka koostööd, kuid valitsus peab põhimõtteliselt otsustama, kuidas riigihangete korraldamisega edasi minna. Teema tõstatus ühe vaidlusprotsessi tõttu.

Tom Annikve lükkab ümber kahtlused, justkui tuli Langi avaldus tema lobitöö tulemusel.

"Rein Langi ei tunne. Meile tuli see avaldus täieliku üllatusena. Ehkki oleme ministeeriume ja ministreid läbi käinud, aga Langi juures pole käinud. Justiitsministeeriumis oleme suhelnud hankejuhtidega," vastab Annikve küsimusele, kas ta on sel teemal justiitsminister Rein Langiga suhelnud.

Teisalt pidas Lang oma ettepanekut põhjendades silmas konkureeriva riigiameti asutamist, mitte aga ühishangete korraldamist MTÜ kaudu.

Igatahes on Annikve riigiasutuse loomise vastu, mis hakkaks nende tegevusega konkureerima. Tema sõnade kohaselt tasub riigiasutustel teha MTÜ abil ühishankeid edasi. "Milleks riigi raha kulutada ja panna üks punt istuma, kes mitte midagi ei tee?" lisab Annikve.

Mõlemal riigihankel, nii kontoritarvete ostmisel kui ka autokütuse hankel osaleb Tallinna Tehnikaülikool lihtsalt proovimise pärast, et vaadata, kas õnnestub madalamat hinda saada.

Neile ei ole see hange siduv, näiteks haldusdirektor Margus Leivo ja finantsdirektor Ardo Kamratov pole sellel hankel osalemisega kursiski.

TTÜ riigihangete osakonna juht Egon Müür lülitas TTÜ küll peale Lantini-Annikve järjepidevat e-kirjade saatmist hankelisti, aga ta pole isegi lepinguga ega hanke tingimustega täpsemalt tutvunud.

"Meil ei ole midagi kaotada, meil ei ole kohustust lepingut sõlmida," ütleb Müür ja lisab, et nad ostavad ainult siis kütust ja muud, kui hind on madalam kui TTÜ omahangetel ja kallimalt osta pole plaanis. Samamoodi põhjendas kahel hankel osalemist ka Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnsen.

"Iga riigihanke eesmärk on saada odavat ja kvaliteetset teenust. Me proovime. Kui on sobiv, võtame vastu," ütleb Tõnsen.

Põltsamaa vald osales 2008. aasta lõpus toimunud suurel paberihankel ka.

"Saime odavamalt kui väikeste partiidega poest osta. Samas üksi hanget teha pole ka mõtet, keegi ei võta 30 000kroonist hanget tõsiselt," tõdeb Tõnsen.

Nii hankel osalev Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnsen kui ka TTÜ riigihangete osakonna juht Egon Müür polnud hankelepinguga nii täpselt tutvunud, et teaksid MTÜ-le makstavat marginaali.

Kriitiliselt on MTÜ umbes 70 miljoni kroonise bensiinihanke osas meelestatud Statoil, kes on ühishanke vaidlustanud.

MTÜ Hangete korraldamise juhatuse liikmete Margus Lantini ja Tom Annikve jutust saab aru, et Statoilile ei meeldi poolemiljoniline korraldustasu MTÜ-le.

Kuigi Margus Lantin arvab, et "jutud nende kohutavatest pahategudest" lekkisid Äripäeva Statoilist, jääb kütusefirma kommentaarides üldsõnaliseks.

"Tulenevalt asjaolust, et AS Eesti Statoil on nimetatud riigihanke osas esitanud vaidlustuse hanke korralduskulude osas, ei soovi me nimetatud hanget täiendavalt ajakirjanduses kommenteerida," vastab Statoil Eesti peadirektor Helle Kirs-Toiger kirjalikult Äripäeva küsimustele.

Bensiinihankel osaleva Olerexi turundusjuht Antti Moppel ütleb, et ühishanke korraldamine on hea idee, kuigi hanke tingimustes on mitmeid uuenduslikke punkte, sh müüjale kohaldatavaid leppetrahve, mida nad täpsustavad enne pakkumise esitamist.

Ta lisab, et "hankes sätestatud korralduskulu võetakse arvesse pakkumise hinnas".