Riigihangete korraldamisse sisse söönud
endiste tippametnike MTÜ ajab hangetel osalevatel ettevõtjatel harja
punaseks.
Endine riigihangete ameti peadirektori asetäitja Tom Annikve ja kunagine Riigi Kinnisvara ASi juhatuse liige Margus Lantin on kahasse loonud Riigihangete Keskuse, mis korraldab riigiasutuste eest ühishankeid, võttes selle eest magusat marginaali.
Kunagise riigiameti nime "Riigihangete keskus" endale patenteerinud mehed on oma niši leidnud ning igati eduka stardi teinud. Aastaga on mittetulundusühing (MTÜ) riigiametite ja avalike asutuste volitusel korraldatud juba poolsada hanget. Kõige suurema hankega esindati lausa 125. asutust, millega löödi koopiapaberi hind ühishankes MTÜ juhtide sõnul alla ligikaudu 40 protsenti. Hiljuti kuulutati välja aga 70 miljoni kroonise mahuga bensiinihange.
"Me vehime praegu ikka täielikult," ütleb Tom Annikve, kes räägib koos Margus Lantiniga innukalt paljudest riigihangetest, mida nad MTÜ Hangete Korraldamise alt teevad. Näiteks intervjuu andmise päeval kuulutas MTÜ mitu hanget välja seoses Vabaduse väljaku maa-aluse hoonega.
Osalejad on kriitilised
Kui riigiesindajad (hanke korraldajad) kiidavad MTÜ heaks, siis pakkujate seas on mehed oma Riigihangete Keskusega väga suure segaduse tekitanud. MTÜ hangetel osalejad süüdistavad Riigihangete Keskust "saaks vaid papi kätte" mentaliteedis.
Kahtlusi, et tegemist pole üksnes mittetulundusliku tegevusega ei hajuta ka tõik, et Annikve ja Lantin lõid kaks kuud enne MTÜ loomist osaühingu Hankekeskus, millele kuulub kaubamärk Riigihangete Keskus. Esialgu kinnitasid mehed, et nende osaühing pakub MTÜ-le õigusteenust, hiljem aga täpsustasid, et selline võimalus on, aga õigusteenust ei pakuta.
Hea teenistus
Tugevaid kriitikanooli MTÜ suhtes tuleb mõlema suure juunis välja kuulutatud ühishanke pakkujate poolt. Lantin ja Annikve on kriitikaga kursis ja peavad seda arusaadavaks, kuna nende eesmärk on riigihangete hinnad alla pressida. "Eks initsiatiiv on alati karistatav," tõdeb Annikve.
16 riigiasutuse, ühe ettevõtte ja ühe sihtasutuse hankes prinditahma ostmisel kasseerib MTÜ Riigihangete Keskus võitjasummalt vahedustasuna 7 protsenti. Umbes kahemiljonilise hanke mahu juures jõuab MTÜ kukrusse seega 140 000 krooni.
Osalejad peavad seda kahtlaseks ega mõista, miks peaksid hanke võitjad riigivälisele MTÜ-le 7protsendilist tasu maksma, kui näiteks IT-hangete puhul jäävad juurdehindlused 2-4 protsendi piiresse, kontoritarvikute puhul 5-7 protsendi piirimaile. See tähendab, et hanke võitja teenib vähem tulu kui riigiga mitte seotud hanke korraldaja.
"Meie hulgimüüjatena näeme und sellistest marginaalidest," ütleb MTÜ korraldataval toonerite ja prindikassettide ostmise hankel osaleva Kulberti esindaja Marek Maido. Tema kolleeg Andrus Düüna lisab, et MTÜ näol tundub olevat loodud "sulaselge rahapump riigi sisse".
Lantin ja Annikve: pakkujad on tõesti vihased
Esmaspäeval Äripäeva toimetuses intervjuud andmas käinud Riigihangete Keskuse (MTÜ Hangete Korraldamise) juhatuse liikmed Margus Lantin ja Tom Annikve soovisid pärast enda antud intervjuu mustandi nägemist selle avaldamise keelata.
See, et nad intervjuu enne avaldamist üle vaatavad, oli Lantini ja Annikve tingimus. Kuna nende hilisemad muudatused ei piirdunud ainult faktide täpsustamisega, vaid nad muutsid kõik esialgu antud vastused ära (siludes need üldsõnalisteks) ning soovisid intervjuu käigus väljaöeldust taganeda, siis jättis Äripäev nende soovi rahuldamata.
Avaldame need vastused, mille Lantin ja Annikve andsid esmaspäeval Äripäeva toimetuses käies.
Intervjuu oli pikem, aga avaldame selle osa, mis tundus meie arvates kõige olulisem.
Valmivas artiklis võtavad sõna erinevad hangetel osalenud firmad…
Lantin: Need panevad meile muidugi tõsiselt vastu hambaid.
Nende poolt on väga suurt kriitikat tulnud stiilis "riigi sisse on üks pump loodud"
Annikve: Pakkujad on muidugi tigedad, sest me kontrollime nende tegevust. Me tahame, et hinnad, millega nad on hanke võitnud, jäävad kestma.
/--/Mind ajaks ka närvi, kui mingid sepad hakkaksid uut maailma looma.
Ma olen aru saanud, et mõne hanke puhul on osalejate marginaal väiksem kui Teie oma...
Annikve: Seda ma ei usu. /--/ Kütusehanke puhul on meie marginaal circa 0,05% ehk 7 senti liitrilt. (Väiksemate hangete puhul on see 7% - toim.)
Mis see tähendab?
Annikve: Koos maksukoormusega tuleb meile kuskil 20 000 krooni kuus.
Me võtame kütuste peale inimese, kuna meil on igakuine aruandlus ja kontroll, kui neid hankijaid on ikkagi 40-50. Sellest rahast ei jätku sellele inimesele palga maksmisekski.
Ja juriidiline teenus tuleb siis OÜ-lt Hankekeskus?
Lantin ja Annikve koos: Suures osas küll.
Ehk osaühing pakub MTÜ-le õigusalast teenust?
Annikve: Praegu jah. Tähendab, selline mõte oli. Ega see osaühing Hankekeskus pole käivitunud, ainuke asi on see, et OÜ-l on kaubamärk Riigihangete Keskus, mida Hangete Korraldamise MTÜ kasutab. Kaubamärk on äriline tegevus ja see sobib osaühinguga paremini kokku.
Esmapilgul kõrvalt vaadates tundub Teie MTÜ praegusel turul üsna hea äriidee...
Lantin ja Annikve koos: Ta ei ole äriidee.
Heade kogemustega täismehed hakkavad riiki aitama?
Annikve: Meil on muu töö olemas ja me ei ole selle aasta jooksul ei MTÜst ega osaühingust palka saanud. Meie eesmärk on süsteem välja töötada ja tööle panna.
(Hiljem lisab Margus Lantin: "Ma saan aru, et teatud ringkondades on arusaam, et seal (MTÜs) peab olema mingi kala ehk süsteem, kuidas papp kätte saada. Meil seda süsteemi ei ole".)
Kuidas saab üks MTÜ üldsegi trahvi teha
Annikve: Me oleme hankijad, lepinguline pool.
Trahviraha tuleb ju MTÜ-le…
Annikve: Eesmärk ei ole trahvi saada. Eesmärk on see, et pakkujad hoiaksid hinda kahe aasta jooksul. Vastasel juhul on väga lihtne taganeda. Millegagi peab neid ju vaos hoidma. Koopiapaberi puhul võtsime suure trahvi välja. Turusurve hanke võitjale (MAP Eesti - toim) oli nii suur.
Meile saadeti info, et Büroomaailm tõmbas oma hinnad täpselt samale tasemele, mida MAP pakkus meile.
Mis võiks olla järgmise aasta MTÜ rahaline maht, mis läbi käib?
Annikve: Me oleme ehitushankeid teinud, mille mahud on sadu miljoneid.
Lantin: Me võime rääkida hangete mahust 200-300 miljonit.
Annikve: Meil on vaja keskus tööle saada. /--/ Kui meil on raha üle, siis on sponsortegevus just oma liikmetele.
Täispikka artiklit saate lugeda Äripäeva paberlehe veebipeegeldusest
siit, mille lugeja peab olema Äripäeva tellija. Võimalik on paberlehe lugusid veebist lugeda ka päevapiletiga, mida saab osta
siit.
Seotud lood
Tänapäeval ei räägita videokaameratest enam ainult objektide turvalisuse tagamise kontekstis. Tehnoloogia kiire areng on muutnud videovalve lahendused mitmekülgseteks tööriistadeks, mis pakuvad palju enamat kui pelgalt valvet.