Swedbank kiitis Rootsit ja Eestit

Samal ajal Ukraina, Läti ja Leedu jätkasid panga hinnangul allakäiku.

Hapude laenude maht Eestis küll kasvas, kuid panga hinnangul näitas see märke tasandumisest. Viimase kvartaliga on hapude laenude maht Eestis kasvanud 3,7 miljardilt SEKilt (ligi 5,3 miljardilt Eesti kroonilt) 4,7 miljardile (ligi 6,7 miljardile Eesti kroonile), samal ajal kui Lätis kasvasid hapud laenud 7,9 miljardilt (11,2 miljardilt Eesti kroonilt) 11,9 miljardile (ligi 16,9 miljardi Eesti kroonini) ehk neli miljardit. Ka Leedu on läinud Eestist mööda, kuna seal kasvasid need 3 miljardilt 5,1 miljardile SEKile (7,2 miljardi Eesti kroonini)

Eesti ja Läti kohta mainitakse veel, et peamised indikaatorid näitasid stabiliseerumist. Inflatsioonisurve Eestis on kahanenud ja tarbijahinnad alanenud. Samas näitab töötus jätkuvat kasvu seoses eelarvekärbetega ja selle mõjuga erasektoris.

Protsentuaalselt oli hapude laenude osakaal Eestis 5,4%, Lätis 16,41% ja Leedus 8,2% ehk Läti olukord on Eestist selles osas kolm korda hullem.

Lätis tõid hapude laenude kasvu peamiselt kinnisvarasektor ja erakliendid. Võlgnevuses hüpoteeklaenud Eestis ja Lätis moodustasid umbes poole kogu turust.

Läti majanduslik olukord on Swedbanki hinnangul halvenenud tunduvalt rohkem kui teiste Balti riikide oma.

Swedbanki Eesti peadirektor Priit Perens