Juulis toimunud ootamatu käibemaksutõus oli
ebapiisava etteteatamisaja tõttu põhiseadusvastane, otsustas õiguskantsler
Indrek Teder.
Õiguskantsleri hinnangul on 26. juunil Riigi Teatajas avaldatud ja 1. juulil jõustunud käibemaksuseaduse muudatused vastuolus põhiseadusega, sest ei jäta maksukohustuslastele piisavalt aega käibemaksutõusust tulenevate ümberkorralduste tegemiseks.
Indrek Teder saatis täna riigikogule ettepaneku viia põhiseadusega kooskõlla riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse sätted, millega muudeti käibemaksuseadust. Kõnealuse seadusega tõsteti 1. juulist käibemaksu üldist määra 2%. Kõrgem, 20%ne maksumäär jõustus neli päeva pärast seaduse Riigi Teatajas avaldamist.
Teder on seisukohal, et sedavõrd lühikese etteteatamisajaga käibemaksutõus on vastuolus põhiseaduses sätestatud ettevõtlusvabadusega ja õiguskindluse põhimõttega.
Kuigi seadusandjal on eelarve- ja maksukoormust puudutavates küsimustes ulatuslik otsustusõigus, tuleb poliitilistes valikutes arvestada põhiseaduslike õiguste ja vabaduste tagamise nõudega, teatas õiguskantsler. Põhiseaduse järgi ei tohi riik kehtestada uusi regulatsioone "üleöö" ja meelevaldselt. Maksukohustuslastele tuleb anda uute normidega tutvumiseks ja oma tegevuse ümberkorraldamiseks piisav aeg. Seda enam, et käibemaksu tõstmine puudutab kõiki isikuid – tarbijaid, ettevõtjaid, riigiasutusi, kohaliku omavalitsuse asutusi, mittetulundusühinguid, sihtasutusi jne. Usaldus õiguskorra stabiilsuse ja püsivuse suhtes on oluline väärtus ja seda ka majanduslanguse tingimustes, märkis õiguskantsler.
Teder leidis, et käibemaksutõus peaks toimuma piisava etteteatamisajaga, jättes maksukohustuslastele mõistliku aja sellega kohanemiseks. Ootamatult käibemaksu tõstes ei jätnud riigikogu maksukohustuslastele sellist aega. Sellise aja andmata jätmine võis maksukohustuslastele tuua kaasa olulisi negatiivseid tagajärgi. Näiteks ei suutnud osad maksukohustuslased väljastada kohe arveid uue käibemaksumääraga. Uue maksumäära rakendamine tõi ootamatult kaasa ettenägematuid kulusid, kinnitas ta.
Õiguskantsleri hinnangul on kahetsusväärne, et riigikogu ei teinud kindlaks, kas ja millise aja jooksul on ettevõtjad võimelised muudatusi rakendama. Seadusandja ei selgitanud niivõrd olulist ja põhimõttelist muudatust tehes välja kõiki mõjusid, mida ootamatu käibemaksutõus ühiskonnas kaasa toob, teatas ta.
Täna riigikogule saadetud ettepanekus palus õiguskantsler viia riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse vastavad sätted põhiseadusega kooskõlla.
Õiguskantsler analüüsis küsimust Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) avalduse alusel, kes palus kontrollida käibemaksutõusu puudutavate sätete põhiseaduspärasust.
Seotud lood
Isamaa ja Res Publica liidu peasekretär
Margus Tsahkna ütles õiguskantsleri tänast seisukohta käibemaksutõusu osas
kommenteerides, et nüüd tuleb riigil leida probleemile sisuline lahendus ning
selleks on vaja koostööd, mitte opositsioonierakondade rõõmsat parastamist,
kirjutab Postimees.
Kuigi käibemaksu tõus tuli teha
ebamõistlikult kiiresti ning iguskantsler leidis selle põhiseadusega vastuolus
olevat, pole selle tagasipööramisel mingit mõtet, sest sellega kaasneks taas
kaos ning kulud kannaks erasektor, kirjutab rahandusminister Jürgen Ligi oma
ajaveebis.
Vaidlus selle üle, kas käibemaksutõusu
etteteatamisaeg oli liialt lühike, on avalikes huvides väga kahjulik,
kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi tänast õiguskantsler Indrek Tederi
otsust.
Õiguskantsler Indrek Teder oli oma eilses
hinnangus Andrus Ansipi valitsuse maksupoliitikale karm: käibemaksu tõus 1.
juulist 20 protsendi peale on Tederi sõnul ebapiisava etteteatamisaja tõttu
põhiseadusevastane ning otsus tuleb seepärast tagasi pöörata, st taastada
18protsendiline käibemaks.
Investeeringud kestlikesse lahendustesse hõlmavad enamat, kui oleme seni harjunud mõtlema, rääkis LHV jaepanganduse ettevõtete finantseerimise osakonna juht Marko Kiisa.