Vaidlus selle üle, kas käibemaksutõusu
etteteatamisaeg oli liialt lühike, on avalikes huvides väga kahjulik,
kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi tänast õiguskantsler Indrek Tederi
otsust.
26. juunil Riigi Teatajas avaldatud ja 1. juulil jõustunud käibemaksuseaduse muudatus oli ebapiisava etteteatamisaja tõttu põhiseadusvastane, sest ei jätnud maksukohustuslastele piisavalt aega ümberkorralduste tegemiseks, teatas õiguskantsler täna. Teder saatis riigikogule ettepaneku viia käibemaksuseadust muutnud seadus põhiseadusega kooskõlla.
Segadus on Ligi kinnitusel väga avalike ja erahuvide vastane. Selleks, et maksta välja pensione, sotsiaaltoetusi, palku, on riigil vaja raha, märkis ta valitsuse hetkel toimuval pressikonverentsil. "Loodan, et Riigikohus langetab mõistliku otsuse ja ei ürita omletist muna teha," lisas ta. Käibemaksuvaidlus on ikkagi täiesti destruktiivne asi, sõnas Ligi.
Rahandusminister tunnistas, et riigikogu otsus käibemaksu tõsta oli halb variant. "Riigikogul ei olnud palju valikuid ja see valik minu arust oli vääramatu," kinnitas ta. "Igati toetan seda riigikogu otsust," lisas Ligi.
Samasuguseid samme on tema sõnul astunud ka teised sarnases olukorras riigid. Üldine majanduse elavdamise ja eelarve päästmise retsept eri riikides on pigem ikkagi tõsta tarbimismakse, kui see on hädavajalik ja alandada otseseid makse, rääkis ta. "Kui me oleksime sama asja teinud mõne muu maksuga, siis oleks näiteks üksikisiku tulumaksu pidanud tõstma – ma kiire arvutuse tegin – kusagil 30%-le," ütles Ligi. Kahjud oleksid kindlasti üksikisikul olnud veel suuremad, lisas ta.
Samas märkis Ligi, et tegemist on täiesti ainulaadse olukorraga. "Õiguskantsleril on kindlasti õigus, et mõistlik etteteatamise tähtaeg on oluline õigusprintsiip, aga see on suurema kahju ärahoidmiseks ja erakorralistes oludes tehtud otsus," kinnitas rahandusminister.
Ligi kinnitusel ei tea ta kedagi, kellele meeldis käibemaksu tõus, ega ka kedagi, kellele selle otsuse tagasipööramine kasulik oleks. "Mida hiljem õiguskantsler vaidlustab selle etteteatamise aja, et mida kauem oodata, seda kõrgem tuleb tõus," märkis ta. Kaebajad esindavad paljude inimeste emotsioone, ent mitte mingil juhul huve, lisas Ligi.
"Kui tõesti läheb nii, et Riigikohus ka arvab selle põhiseadusevastaseks olevat, siis hakkavad need valud uuesti – kõik mida ette heidetakse, selle valu elab üle ettevõtja, hakkab uuesti ümber tegema oma programme, uuesti hinnasilte vahetama ja taas väga kiiresti," rääkis Ligi pressikonverentsil. Valitsuse ja riigikogu uued sammud saavad olema ilmselt valusamad, kuna aega on vähem ja kuna kahju on nii suur sellest, märkis ta. Kahju kompenseerimiseks on vaja kokku saada suurem hulk raha, lisas Ligi.
Iga kuu venitamist tähendab Ligi sõnul poolteist sadat miljonit kaotatud riigitulu. See on sama raha, mis umbes töötukassas miinus on iga kuu, ja haigekassa miinuse poolteist kuud, tõi ta võrdluse.
Puhkusel viibivat peaministrit Andrus Ansipit asendas täna haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Valitsuse pressikonverentsil osalesid lisaks Lukasele ka rahandusminister Jürgen Ligi ja keskkonnaminister Jaanus Tamkivi.
Seotud lood
Eesti suuremad ettevõtlusorganisatsioonid
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit ei toeta üleskutseid
käibemaksumäära tagasipööramiseks või kahjunõuete esitamiseks, mida on kaasa
toonud 23. juulil avaldatud õiguskantsleri arvamus.
Isamaa ja Res Publica liidu peasekretär
Margus Tsahkna ütles õiguskantsleri tänast seisukohta käibemaksutõusu osas
kommenteerides, et nüüd tuleb riigil leida probleemile sisuline lahendus ning
selleks on vaja koostööd, mitte opositsioonierakondade rõõmsat parastamist,
kirjutab Postimees.
Kuigi käibemaksu tõus tuli teha
ebamõistlikult kiiresti ning iguskantsler leidis selle põhiseadusega vastuolus
olevat, pole selle tagasipööramisel mingit mõtet, sest sellega kaasneks taas
kaos ning kulud kannaks erasektor, kirjutab rahandusminister Jürgen Ligi oma
ajaveebis.
Endine rahandusminister, Rahvaliidu liige
Aivar Sõerd leidis, et õiguskantsleri ja riigi vahelises vaidluses käibemaksu
liiga ootamatu tõusu üle on asjakohased vaid õiguslikud argumendid ning seetõttu
ei ole riigil eriti lootust sellest edukalt välja tulla.
Leedus registreeritud päikeseenergia arenduskontsern Sun Investment Group (SIG) pakub 22. novembrini toimuva avaliku võlakirjade emissiooni käigus 2aastase tähtaja ja 11,5% suuruse aastaintressiga tagatud võlakirju eesmärgiga koguda investoritelt kuni 8 miljonit eurot.