Liidu juhi Aivar Pohlaku sõnul ollakse müüjatega kokku leppinud, et tehingu täpne summa ei kuulu avaldamisele. "Hakkame täpset eelarvet alles koostama, aga umbkaudu peaks treeningkeskuse maksumus olema 10-15 miljonit krooni," sõnas ta.
Alaliidul on presidendi sõnul õigus ehitada välja jalgpalliväljak ja parkla koos juurdepääsuteega, lisaks kuni kolmekorruseline olmehoone. "Seda õigust kasutame osaliselt, sest vajame vaid duširuume ja mõningaid abiruume," selgitas Pohlak.
Pohlaku sõnul tuleb projektiga alustada ilmselt juba tänavu, vähemalt heakorratööde tähenduses. "Valmimiseni jõuame eeldatavasti järgmisel aastal," lisas Pohlak. "Finantseerime ehitust oma vahenditest, mingil hetkel ei ole välistatud treeningkeskusele ka eraldi toetaja leidmine," rääkis jalgpallijuht.
Omanimelise jalgpallikooli juhataja Martin Reim ütles, et ei ole kerge jalgpalli treeningkeskust ehitada. "Eriti veel praegu, kui iga investor vaatab, kuhu ta oma raha paigutab," lisas ta.
Võib-olla tõesti on jalgpalliliidul rohkem ressursse, võimalusi sellise asja üles ehitamiseks, ütles Reim ja lisas, et sellisest kompleksist tunneb Eesti väga suurt puudust.
Spordikooli tegemisel ei saa rikkaks, selle ülevalpidamiseks peab kogu aeg omast taskust peale maksma, rääkis Reim.
"Kuna Oper ise on ära ega saa otseselt kaasa lüüa, siis otsustatigi, et lihtsam on seda liidul üleval hoida, kui üldse ära lõpetada," märkis ta.
Sellel projektil pole midagi spordiga pistmist, see on väga puhas äriline ettevõtmine Eesti Jalgpalli Liidu poolt.
Tavaline klassikaline spordikool ei suuda oma tuludest ühtegi spordibaasi ehitada. Võib-olla jalgpall on sellise tootlikkusega, ma ei tea täpselt, kuigi see on kahtlane.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.