Arengufondi nõukogu esimees ja kunagine Eesti Telekomi börsile viija Raivo Vare soovitab riigil esmalt hinge tõmmata ja mõelda, kas ja milleks oleks tal vaja oma osalust TeliaSonerale müüa.
"Erainvestorina võib-olla võtaks. Institutsionaalselt, riigi poolt vaadates veel mõtleks," vastas Vare pärast hetkelist mõttepausi küsimusele, kas ta Arengufondi nõukogu juhina aktsepteeriks TeliaSonera pakkumist.
"Esimene asi – ma tõmbaks riigi asemel sügavalt hinge ja mõtleks, mitte ei teeks kohe seisukohti, mis pärast mind lukustavad ja seovad," soovitas ta.
Vare hinnangul tuli pakkumine ajaliselt ootamatult. "See, et see õhus oli, oli tegelikult juba natuke tunda, aga et see nii järsult tuli, see oli pisut ootamatu küll," nentis ta. Vare sõnul püüdis TeliaSonera pakumist ajastades nii-öelda momenti, aga nendest tuleb ka aru saada.
Samas välistas Vare võimaluse, et eelnevalt pidas riik läbirääkimisi TeliaSoneraga, millega võis Eesti valitsus avaldada survet ülevõtmispakkumise tegemiseks. "Kindlasti mitte," ütles Vare veendunult.
Pakkumishinda Vare kõige halvemaks ei pidanud. Ta ütles, et pakkumise õnnestumise otsustavad suuremad institutsionaalsed investorid – riik ja mõned suuremad fondid. "Kui nemad otsustavad müüa, siis ei ole väiksel enam midagi teha ja kui nemad ei otsusta müüa, siis on väikesel aega hakata alles otsustama," arvas Vare.
Seejuures tuleb riigil Vare hinnangul kaaluda, millised on aktsiate müügi võimalikud tagajärjed. "Teiseks peab riik kaaluma, mida ta üldse tahab, kas tal on raha vaja ja milleks ning kuidas seda kasutada, kui see raha tuleb," pani ta ette.
"Mitte mingil juhul ei tohiks seda jooksvate kulude jaoks kasutada. Kui see loogika kõrvale heita, siis saab jälle rääkida mingitest fundamentaalsematest infra- ja tulevikku suunatud asjade finantseerimisest. Koos eurorahaga näiteks, aga selleks on vaja tõesti natuke hinge tõmmata," rääkis Vare.
Enda sõnul kardab Vare seda, et valimiseelses tuhinas hakkavad poliitikud end seisukohtadega lukustama. "Riik on siin võtmemängija," viitas ta varasemale ajale. Tema sõnul tehti otsus müüa telekomifirma aktsiaid börsil omal ajal täiesti teadlikult suhteliselt pikaajalise tuleviknägemuse alusel.
"Olles ise kaasosaline võin seda täiesti puhtsüdamlikult kinnitada, et meil oli plaan vaadata natuke kaugemasse tulevikku kui jooksev riigieelarveline seis. Tookord oli ka riigieelarveline puudujääk, aga kõige halvim õnnestus ära hoida ja sellest rahast läks suhteliselt väike osa ainult riigieelarvesse kuludeks. Ülejäänud osa ikkagi ei läinud jooksvaks finantseerimiseks, jumal tänatud," selgitas Vare. Täpselt sama loogika kehtib ka täna, toonitas ta.
Seotud lood
Äripäev soovitab valitsusel teha
TeliaSonerale oma pakkumine Eesti Telekomi aktsiate müügi kohta ning riik peaks
küsima 111 krooni aktsia eest ehk sarnase hinna, mida TeliaSonera pakkus 2004.
aasta kevadel. See tähendab, et riik teeniks 3,5 miljardi asemel 4 miljardit
krooni ning rootslased peaksid ettevõtte väljaostmiseks kulutama 5,1 miljardi
asemel 6,1 miljardit.
Valitsus pole nii suures rahahädas, et
peaks Eesti Telekomi aktsiad igal võimalusel maha müüma, ütles peaminister
Andrus Ansip.
TeliaSonera juht Lars Nyberg kummutas
tänasel pressikonverentsil kahtluse, justkui oleks Eesti Telekomi
ülevõtmispakkumine ajendatud madalast aktsiahinnast ja Eesti riigi
rahavajadusest.
Pikas vaates on riigieelarve seisukohalt
mõistlik hoida hea tootlusega varasid, kui neid müüa, leiab endine
rahandusminister ja viis aastat tagasi TeliaSonera ülevõtmispakkumisega
silmitsi seisnud Taavi Veskimägi (IRL).
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.