Teaduste Akadeemia asepresident Ain-Elmar
Kaasik ütles Äripäevale, et kui rahandusminister Jürgen ligi mõtles tänase
õpetajate ja arstide koondamise jutuga riikliku ravikindlustuse lõpetamist, on
ta millestki väga valesti aru saanud.
Kaasiku sõnul ei saa väita, et Eestis on liiga palju arste ning meditsiiniõdesid, pealegi pole riiklikke tervishoiuasutusi, kust saaks arste koondada. "Eesti riigis on kogu meditsiin eraõiguslik," selgitas Kaasik. "Esimese liini arstid nagu perearstid on kõik eraõiguslikud."
Näiteks Soomes on perearstid munitsipaalametnikud, kes ei pea muretsema, kus nad inimesi vastu võtavad ning kuidas ruumide eest renti tasuvad. "Jah, meil on riiklik ravikindlustussüsteem ja siin on teatud vastuolu," selgitas Kaasik. "Eesti tervishoiusüsteem erineb Euroopa omast ja see on probleemne."
Kaasik rääkis, et Euroopas on keskmiselt kolm arsti ja 8-10 õde 1000 elaniku kohta. Kunagi tehti Eestis uuring, millest järeldus, et Eestis peaks 1000 elaniku kohta olema 3,28 arsti ja praegu nii palju inimesi ka on. Samas ütlevad prognoosid, et 2025. aastal on Eestis puudu 500 tööealist arsti.
Kui riik vähendab haigekassa rahastamist, tähendab see, et inimeste oma osa arstiabi saamisel tõuseks. Kaasiku sõnul on eestimaalaste omaosalus niigi suurem kui lähinaabritel.
"Ma arvan, et ta on väga valesti aru saanud, kui see on nüüd nii, nagu kuulsin," kommenteeris Kaasik Ligi tänaseid väljaütlemisi. "Käik, et lõpetame riikliku ravikindlustuse ära, ei toimi ja on ettearvamatute tagajärgedega."
Seotud lood
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles tänasel
majandusprognoosi tutvustamisel, et tema süda on hetkel puhas – riik ei
konstrueeri eelarveseisu parandamiseks ja eurokriteeriumite täitmiseks.
Täna avalikustatud suvise majandusprognoosi
kohaselt suureneb tööpuudus 2009. aastal 14,4 ja 2010. aastal 16,8 protsendini,
teatas rahandusministeerium.
Vaatamata sellele, et riik võtab
rekordiliselt palju dividende ja pigistab trahvide sissekasseerimisel, vajab
Eesti eurokursil püsimiseks veel 2,5 miljardi kroonist kärbet.
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.