Hundimägi: Kuidas me GILDile halva üllatuse valmistasime

Väljavõte Hundimäe blogist.

Neljapäeva õhtul kell kuus avastas Meelis, et üks Gild Arbitrage investor on Facebooki kirjutanud, et varsti algab võlausaldajate koosolek ja peab end sinna sättima. See infokild pani suhteliselt rahuliku õhtuse Äripäeva toimetuse elama. Seni on üritatud võlausaldajate nimesid salajas hoida, aga nüüd on paljud neist ühes hoones koos. Mine ainult kohale ja pildista ning küsi kommentaare.

Konks oli ainult selles, et kus see üritus toimub? Helistasin ühele Gildi võlausaldajale, ta võttis telefoni ja ilma, et oleks kuulanud ära, kes helistab, palus mul hiljem endale tagasi helistada. Selle kõne taustal kõlas aga Rain Tamme tuttav hääl ja see andis kindluse, et koosolek just praegu toimub.

Gildi büroo võimaliku nõupidamiskohana välistasid teadjamad kolleegid kohe, sest see on liiga väike. Fotograaf Rauli see rõõmustas. Gildi büroo asub hoones, kus on keeruline fotograafil asjaosalisi jahtida. Samas majas asub ka parkla ning seetõttu ei pruugi välisukse ees passimine olla tulemuslik. Gildi ruumidesse aga Äripäeva fotograafi poleks tõenäoliselt lubatud.

Edasine tegevusplaan oli lihte. Tuli helistada läbi Tallinna hotellid ja küsida, kas nende juures on Gild pannud kinni mõne ruumi oma ürituse tarbeks. Võtsime Gildi büroole kõige lähema hotelli, milleks oli Radisson SAS ja võlausaldajate koosoleku toimumiskoht oli teada. See oli fotograafile hea uudis, sest Radisson on hotell kuhu pääseb vabalt sisse. Ajakirjanik ja fotograaf nõupidamisruumi ukse taha, teine fotograaf hotelli sissekäigu juurde ja edasi on vaja ainult oodata, millal üritus lõppeb.

Ja siis kolmas täistabamus. Seminari ukse ees olnud lauale oli jäänud nimekiri Gildi nõupidamisel osalenute nimedega, kus oli ilusasti kirjas, kes on kohale tulnud ja kes mitte. Fotograafil oli vaja sellest nimekirjast teha lihtsalt paar ülesvõtet ning nüüd on meil ka teada need saladuses hoitud nimed, kes Gildi oma raha usaldasid.

Vahepeal sattus nõupidamisruumist väljuma Gildi partner Rain Tamm ja tema esimene ilme fotograafi ning ajakirjanikku nähes olla rääkinud rohkem kui tuhat sõna. Rain lubas küll, et annab pärast ürituse lõppu kommentaari, kuid tegelikult õnnestus tal vaikselt enne nõupidamise lõppu ära hiilida.

See meenutab mulle eelmist Eesti majanduskriisi, kui raskustes Tallinna Panga omanikud ja juhid kogunesid ühel õhtul Vabaduse Väljaku ääres vastvalminud Tallinna Panga peahoonesse panga päästmise võimalusi arutama. Saades teada, et neid ootavad all ajakirjanikud, pagesid Tallinna Panga juhid tuletõrjetrepi kaudu. Fotograafidele tuli see üllatusena ja fotoobjektiivi ette see põgenemine ei jäänud, aga ega erilist kasu pank sellest ei saanud. Raskustes panga juhtide lahkumine tuletõrjetreppi kasutades oli nii tugeva märgilise tähendusega, et pärast sellise info avalikuks tulekut pole enam võimalik ühtegi panka päästa.

Kogu see neljapäevane juhtum tuletas meelde ühe Lõuna-Aafrika uuriva ajakirjaniku tööd, mida ta ühel seminaril tutvustas. Tema esitluse viimane slaid ütles, et ajakirjaniku kõige olulisemad töövahendid on jalad ja foto- või videoaparaat. Kui sa tead, et kuskil toimub mingi oluline üritus või kohtumine, siis tuleb sinna alati kohale minna. Ka siis, kui sind sinna üritusele ei oodata või pole kutsutud. Pole mõtet jääda lootma, et sul õnnestub hiljem leida mõni hea allikas, kes on sulle nõus infot jagama.

Neljapäeval lahkusid võlausaldajad fotograafi nähes kiiresti ja neil polnud erilist jututuju. Oli ainult üks, kes fotograafi nähes ütles, et ei jää enam muud üle, kui kogu seda jama peab võtma naljaga.

Lähemalt saab lugeda siit .