Toorme nappus hakkab hinda kergitama

"Saetööstustele ei jätku praegu piisavalt tooret ehk siis palki," väitis ASi Puumarket juhatuse esimees Marti Rehemaa. Seega hinnatõus jätkub. Ka ASi Puukeskus tegevdirektor Atso Matsalu ning ASi Puumerkki tegevjuht Raivo Olgo kinnitasid kui ühest suust, et saematerjalide laoseisud on tootmistes suhteliselt tagasihoidlikud ning teatud toodete puhul ületab nõudlus pakkumise.

Olgo sõnul tuleneb see osaliselt hooajalisest nõudluse kasvust ning samaaegsest pakkumise vähenemisest seoses igasuviste saeveskite hoolduspuhkustega. Siiski on Matsalu nõks teisel arvamusel. "Kuigi praegu on toorme- ja valmistoodangulaod tühjad või ei kata vajadust, hakkavad palgivarud paranema," ütles ta.

Rehemaa seletusel viidi nõudluse järsu languse tõttu eelmise aasta lõpus valmistoodangulaod minimaalseks. "Vähenenud nõudlus langetas selle aasta alguses järsult ka hindu, mistõttu olid paljud tootjad ja edasimüüjad sunnitud oma seisvad laoseisud alla hindama, et nendest mingilgi moel vabaneda," märkis ta.

Enim liikuvate toodete puhul ei ole saematerjali üleküllust olnud juba neli-viis aastat. Puiduettevõtetel on ladudes vaid vähem liikuvaid tooteid ja ristlõikeid.

Ümarpalgiga varustatus on saeveskites paranenud ka tänu sellele, et suvine hoolduspuhkuste periood on andnud võimaluse seda koguda. "Samas ei saa väita, et palgivood oleks stabiliseerunud. Lihtsalt seoses puhkustega on nn puhverladu veidi suurem," lisas Olgo.

"Suur osa ümarpalkidest ei sobi saeveskitele ja seda kasutatakse nii paberitööstustes kui ka küttena. Kahjuks on aga drastiliselt vähenenud nõudlus kahes viimases valdkonnas ja see mõjutab väga tugevalt ja oluliselt kogu metsatööstust," tõdes ta.

Olgo sõnul ongi suurim küsimärk kõikidele tootjatele neljanda kvartali kujunev nõudlus ja hinnasuund.

Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektori Ott Otsmanni sõnul on praeguseks saematerjal aasta algusega võrreldes kallinenud umbes 12 protsenti. "Edasi võiks prognoosida pigem stabiilsust või isegi langust, sest neljandasse kvartalisse eriti palju ette müüdud pole ning ostjad on ettevaatlikud. Kevadsuvise hinnatõusu põhjuseks polnud tarbimise kasv, vaid pakkumise vähenemine Euroopas seoses tootmiste sulgemise ja ladude kehva seisuga. Sügisel suudetakse toota rohkem ning laod stabiliseeruvad."

Tema sõnul on ka saepalgi hinnad tõusnud võrreldes aasta algusega, kuid edasist kasvu ei paista.

Kui saematerjalide turg püsib stabiilne, siis ka saepalgi hinnad püsivad stabiilsed.

"Uut toormepuudust ei tohiks kindlasti tekkida. See mõjuks negatiivselt nii tööstustele kui ka metsaomanikele ning meie arvel võidaks teised tootjamaad, nagu Soome, Rootsi, Läti," arutles Otsmann.

Metsaservas riknevad palgivirnad ja küttepuude hinnad langevad.

Paberipuu hinda on suuresti langetanud Skandinaavia paberitööstuste tootmismahtude vähenemine ning väiksem paberipuuvajadus. "Siin trend ilmselt jätkub," tõdes Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektor Ott Otsmann.

ASi Puumerkki tegevjuht Raivo Olgo aga heitis kivi riigi kapsaaeda. "Erametsade raiemahu kasvule aitaks kaasa erametsaomanike tulumaksu kaotamine metsa müügilt."

Otsmanni arvates vaevalt on hinnapiiri, kust üldse ei tasu metsast puid välja tuua ja kulu ületaks tulu. "Tark on ikka puit turule tuua. See on kõigile kasulik - nii metsaomanikule, tööstusele, tarbijale kui ka Eesti riigile tervikuna."

ASi Puumarket juhatuse esimehe Marti Rehemaa sõnul ootab suur osa metsaomanikke metsamaterjali hinnatõusu, et töö end ka ära tasuks.

Raiemaht on vähenenud sujuvalt. "Praegu raiume alla 50 protsendi sellest, mida raiusime 2000. aastal," nentis Otsmann. Selle aasta eeldatav raiemaht on alla üle 5 miljoni tihumeetri.

Täitematerjalide turg on pärast ehitusbuumi ülekülluses, kuid kardab nõudluse kasvu, sest kaevandused tühjenevad.

Ehitusmaterjalide tootjate poolt vaadatuna on üks olulisemaid materjale puidu kõrval täitematerjalid. "Nende käekäik sõltub otseselt teedeehitusest ja on hea, et teedeehituse europrojekte on suudetud käivitada. Samas on mahud ikkagi umbes kahekordses miinuses ja seetõttu ei ole põhjust olla optimist," tõdes Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane.

Killustiku ja liivaga on olukord koguni topelt halb. Rebane peab väga negatiivseks riigikogu otsust tõsta keskkonnatasusid, sest selline käik ei arvesta praegust väga halba majanduslikku olukorda.

"Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit pöördus eelmise aasta suve lõpus keskkonnaministeeriumi poole palvega keskkonnatasude planeeritav tõus külmutada ning me lähtusime saadud teabest, et keskkonnatasude tõus lükatakse kahe aasta võrra edasi ehk aastasse 2012," seletas Rebane. Liit on üle kümne aasta taotlenud riigilt maksumuudatuste etteplaneerimist, soovitavalt vähemalt viie aasta ulatuses.

Ehitusmaavarade kaevandmisõiguse tasu on viimase kümnendi jooksul järsult tõstetud - umbes 50% võrra juba mitmel korral, lisaks mitmed tõusud suurusjärgus 20%. "Praegune järjekordne ootamatu maksutõus mõjub ehitusmaterjalitööstusele halvavalt," märkis Rebane.

Pikas perspektiivis on lahendamata kaevandamisvõimalustega seonduv. Et kaevandamislubade asjaajamine võtab aega mitu aastat, siis võib mõne aja pärast tekkida osa Tallinna piirkonna karjääride ammendumisel täitematerjalide defitsiit.

Materjalidetootjad vedasid seda teemat juba 2002. aastal, kuid alles nüüd on hakatud ehitusmaavarade arengukavaga tegelema, oli ta nördinud.

Kui ettevõtlusega tegeleb majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, siis kaevandustega keskkonnaministeerium. Nokk kinni, saba lahti.

Ehitusmaterjalide tootmises jätkus keeruline olukord ka teises kvartalis - vaid vahutootjad teenisid tänu ekspordile kasumit.

Raske olukord ehituses näitab oma otsest mõju ka ehitusmaterjalitööstuses. Sarnaselt esimese kvartaliga on langus väga drastiline, puudutades siseturu kõrval oluliselt ka ekspordile suunatud tootmist. Endiselt vajame Euroopa tõukefondide aktiivsemat kasutuselevõttu ja ka avaliku sektori ehitustööde mahu olulist kasvu.

Esimesel poolaastal kahanes Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liitu kuuluvate ettevõtete müügikäive eelmise aastaga võrreldes ligikaudu 50%, 2154 miljoni kroonini.

Poole aastaga on killustiku ja soojustusmaterjalide müük vähenenud umbes kolmandiku võrra ning ka teatud betoontoodete osas (raudbetoonist seinaelemendid) on langus samas suurusjärgus või väiksem. Betoonelementide puhul on küll oluline tähele panna, et juba eelmise aasta teises kvartalis vähenes nende müük oluliselt.

Enim on kukkunud seinamaterjalide müük - enam kui poole võrra. Enamik ülejäänud materjaligruppe - katusetooted, kuivsegud, sillutuskivid, betoonisegud - on kaotanud umbes poole oma müügist.

Selle aasta kuue kuuga on ehitusmaterjale eksporditud 791 miljoni krooni eest, mis jääb 2008. aasta sama ajavahemiku tulemusele alla 668 miljoni krooniga. Ekspordikäibe mahult on võimsalt suurim ehitusmontaažvahtude tootja OÜ Krimelte.