Gild Arbitrage'i emissioon põrus

Emissiooni ei märkinud Gildi poolt esitatud tingimustel ärimees Marcel Vichmann, kes ütles Äripäevale, et soovib emissiooni õnnestumist, kuid ise nõustub võlakirju märkima ainult teatud tingimustel. Vichmanni sõna võib osutuda määravaks, kuna tema osakaal kogu nõudest on üle 10 protsendi ning Gildi esitatud tingimuste järgi õnnestub emissioon vaid 95% võlausaldajate nõusolekul.

"Ma soovin, et fondis tehtaks otsuseid senisest rohkem võlausaldajate ja investorite huvides," sõnas Vichmann. Ta lisas, et soovib emissiooni õnnestumist, sest iseenesest on võlakirjade idee hea. Küsimus olevat vaid tingimustes.

Äripäevale on vihjatud, et Vichmann soovib Tõnno Vähi välja vahetada, et saada kontroll fondi üle võlausaldajate kätte. Samas ei kinnitanud Vichmann ise sellist väidet, jäädes kindlaks vaid sellele, et fondi otsused peaksid tulevikus olema senisest rohkem investorite huvides.

Gildi võlausaldajate hulka kuulub ka Swedbanki Privat Dept võlakirjafond, mille juht Peeter Piho kommenteeris olukorda järgnevalt: "Gildi väljapakutud struktuuriga töötas suur osa võlausaldajatest kolm kuud ja meie fondile see sobis. Kuna vajalikku kvoorumit siiski ei suudetud koguda, ootame Gildilt ettepanekuid olukorra lahendamiseks ja loodame, et need laekuvad kiiresti."

Gildi eesmärk oli konverteerida võlausaldajate ligi 400 miljoni kroonini ulatuvad nõuded kolme aasta pikkusteks võlakirjadeks intressiga 12-24 protsenti vastavalt 1-3 aastal.

Gildi fondijuht Tõnno Vähk ja partner Rain Tamm on tunnistanud, et kui võlakirjaemissioon luhtub, läheb fondi vara kiirmüüki. Vähi sõnul ei pruugi aga kiirmüük rahuldada isegi võlausaldajate nõudeid, rääkimata investoritest. Ühtekokku on fondis kinni umbes poolteist miljardit krooni.

Võlausaldajate kinnitusel seab Gild uue emissiooni tähtaja, lootuses, et teisel katsel saavutatakse 95% võlausaldajate nõusolek, mis tagaks emissiooni õnnestumise.