Uuel aastal langevad riigiteenistujate ja
-palgaliste palgad seni veel lõplikult kokku leppimata protsendi võrra.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas ütles Äripäevale, et kuigi riigieelarve läbirääkimised rahandusministeeriumi ja ülejäänud ministeeriumide vahel alles käivad - riigieelarve peaks jõudma parlamenti selle kuu lõpus -, siis kuu lõppu ootamatagi on selge, et uuel aastal ootab suuremat osa riigipalgalisi palgalangetamine.
"Valitsuse kabinetinõupidamistel on kokku lepitud, et tegevuskulude ehk majandus- ja personalikulude langetamisel lähtutakse ühtlasest langetamise printsiibist. Kui palju, sõltub ikkagi vastava valdkonna ministrist ja asutuse juhist," ei taha Rõivas arutada teemal, kas õpetajate või päästjate sissetulek kahaneb 9% või mõni muu protsent.
Rahanduskomisjoni liikme, sotsiaaldemokraadi Eiki Nestori sõnul oleks veelkordne kärbe nii mõnelegi asutusele surmahoop.
"Käisime PRIAs. Seal töötajad rääkisid, et kui veel nende tegevuskulusid kärpida, siis osa ülesandeid jääb lihtsalt täitmata. Seega, kui ma kuulen, et veel 9% peab palku või majanduskulusid vähendama, siis… See ei ole võimalik tagasilöökideta, mis tekivad riigi toimimises," oli Nestor veendunud.
Peaminister Andrus Ansip ütles eile valitsuse pressikonverentsil, et Eesti riigi 2010. aasta eelarvet läbib ühtlane 9%-line kärbe kõigi ministeeriumide kõiki tegevusvaldkondi silmas pidades.
"Tuletaksin kõigile Eestimaa inimestele meelde, et tänu eesti rahva kannatlikkusele ja kaasaaitamisele oleme saanud sel aastal riigisektori eelarvepositsiooni parandada 16 miljardi krooni ulatuses ja meil on kokkuleppeid veel kolme miljardi krooni jagu. Järgmise aasta eelarvetemaatika on veel läbirääkimiste faasis. Selge on, et tegevuskulusid tuleb läbivalt kärpida. Aga pensione ei kärbita! Vähendatud pensionitega ei ole võimalik elada," on Ansip veendunud.
Seotud lood
Äripäeva andmeil esitab valitsus septembri
lõpuks riigikogule ülepaisutatud kulude ja tuludega eelarve, mille järgi Eesti
riik järgmisel aastal tegelikult elama ei hakka. Pärast kohalikke valimisi
üritatakse parandusettepanekute abil eelarve eurovormi saada.
Peaminister Andrus Ansip ütles
pressikonverentsil, et Eesti riigi 2010. aasta eelarvet läbib ühtlane 9%-line
kärbe kõigi ministeeriumite kõiki tegevusvaldkondi silmas pidades.
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.