15. septembril saab aasta USA
investeerimispanga Lehman Brothers kollapsist, mis halvas maailma finantsturud
ning tõi kaasa ülemaailmse majanduskriisi.
Eesti perspektiivist võiks vaadata, milline on olnud üleilmses tormis Rootsi pankade käekäik.
Suurimad probleemid on olnud Balti riikides suurimal pangal Swedbankil, mille ümber puhkes läinud sügisel tõsine usalduskriis.
Juba enne Lehmani kollapsit olid finantsturud seadnud küsimärgi alla Rootsi pankade suured laenud Balti riikidele, mis Swedbankil küündisid kriisi puhkemise hetkel ca 200 miljardile Rootsi kroonile. Siis aga teatas Swedbank läinud aasta 16. septembri hommikul pommuudise, et pangal on USA kriisipangaga seotud varasid 9 miljardi Rootsi krooni väärtuses – tagatiseks kinnisvara, mille hinnad olid USAs vabalanguses. Uudisega viivitas Swedbank terve ööpäeva – SEB ja Handelsbanken olid oma positsioonid teada andnud veel Lehmani kollapsi päeval – turg hakkas kahtlustama.
Septembris-oktoobris ringles Swedbanki ümber arvukalt kuuldusi sellest, kuidas pangal on suuri raskusi pankadevaheliselt turult laenamisega ja kuidas kliendid on hakanud massiliselt raha välja võtma. Panga juhtkond aga vaikis, lootes, et torm läheb mööda. Torm ei vaibunud ning oktoobri lõpus pidi Swedbank välja kuulutama aktsiate uusemissiooni summas 12,4 miljardit Rootsi krooni.
Pankadele tõttasid appi keskpank ja riik.
Rootsi keStefan Ingvesskpank, mille juhiks on riigi eelmises finantskriisis karastunud Stefan Ingves, otsustas finantssüsteemi nii palju raha juurde pumbata, et ükski kommertspank ei peaks teiselt laenama. Oktoobris laenas keskpank välja 200 miljardit Rootsi krooni, mis ühel hetkel ringiga deposiidina keskpanka tagasi jõudis, paisutades nii keskpanga varade kui kohustuste poolt. Lisaks sõlmis Rootsi keskpank swap- ehk valuutavahetuskokkulepe USA keskpangaga, et kindlustada Rootsi pankadele dollarid. Et Rootsi pangad on suurimad pangad Balti riikides, sõlmis Rootsi keskpank valuutavahetuskokkulepped ka Läti ja Eesti keskpangaga. Rootsi keskpanga baasintress on läinud aasta septembri 4,75 protsendilt alanenud 0,25%le ning keskpangas hoiustamise võimaluse eest tuleb kommertspankadel täna keskpangale peale maksta – intress on negatiivne. Nii tahab keskpank sundida kommertspanku raha ettevõtetele ja majapidamistele välja laenama.
Lisaks keskpangalStefan Ingvese sekkus jõuliselt Rootsi riik. Koos teiste Euroopa Liidu riikidega tuli oktoobris otsus suurendada hoiusegarantii seniselt 250 000 Rootsi kroonilt 50 000 eurole. 20. oktoobril avalikustas Rootsi valitsus kriisiplaani pankade toetuseks, mis nägi ette riigi garantii pankade laenude kuni 1,5 triljoni Rootsi krooni ulatuses ning stabiilsusfondi loomise hätta sattunud pankade päästmiseks. Novembris läks Rootsi riigi kontrolli alla investeerimispank Carnegie ning aidata tuli ka Islandi Kaupthing panga Rootsi haru.
Tänaseks on Rootsi riigi garantiiprogrammiga liitunud kaheksa finantsasutust, neist suurpankadest Swedbank ja SEB. Viimane pole seni võimalust riigi garantiiga odavamalt laenu saada kasutanud, Swedbank seevastu on laenanud üle 300 miljardi Rootsi krooni. Garantii kasutamise eest on pank Rootsi riigile maksnud 766 miljonit Rootsi krooni.
Riigi garantii tähtaeg saab täis 31. oktoobril. Läinud nädalal ütles Rootsi finantsturgude minister Mats Odell, et Rootsi valitsus on valmis garantiiprogrammi pikendama, kuna programmi enneaegsel lõpetamisel võiksid olla väga rängad tagajärjed. Samuti peaks valitsus lähiajal otsustama teise riikliku tugiprogrammi pikendamise, mis võimaldab süstida kapitali seda vajavatele pankadele.
Augustis teatas Swedbank, et korraldab veel teisegi emissiooni ja küsib aktsionäridelt juurde veel 15 miljardit Rootsi krooni. Panga enda sõnul oli põhjuseks eelkõige soov riigi käendusest vabaneda ja omal jõul turult laenama hakata. Samas tagab see tugevama puhvri Balti riikide võimalike laenukahjumite puhuks. Chevreux pangandusanalüütik Rodney Alfvén kahtleb, et Swedbank praegu omal jõul toime tuleks. „Turg võib ju Swedbankile riigi garantiita laenu anda… kuid väga kõrge hinnaga,“ ütles ta Rootsi päevalehele Svenska Dagbladet. Alles läinud nädalal langetas agentuur Moody’s Swedbanki, Nordea ja Svenska Handelsbankeni reitingut.
Ka Nordea pank on aktsionäridelt 2,5 miljardit eurot juurde küsinud ning 15 miljardi Rootsi krooni suuruse emissiooni korraldanud SEB. SEB-l on Balti riikidesse samuti antud suured laenud ning USA kriisipangaga seotud varasid teatas pank endal olevat 600 miljoni Rootsi krooni ulatuses - enim kõigutas finantskriis Rootsi pankadest usaldust aga just Swedbanki vastu.
Kevadel Jan Lidéni Swedbanki juhi kohal välja vahetanud Michael Wolfi käe all on tänaseks muu hulgas oluliselt muutunud panga kommunikatsioonipoliitika.
Seotud lood
Rootsi rahandusminister Anders Borg on
pankade peale tulivihane, et nüüd, kus riik on välja tulnud suure abipaketiga
pankadele ja keskpank intresse langetanud, pole pangad klientide laenutingimusi
piisavalt leevendanud.
Rootsi finantssüsteemi stabiilsus on
rahuldav, ütles täna Rootsi keskpanga asedirektor Irma Rosenberg pärast riigi
finantsinspektsioonis maailma finantsturge laastava kriisi üle toimunud
arutelu.
USA keskpangaga sõlmitud kokkulepe
kindlustab Rootsi pankadele võimaluse laenata kuni 10 miljardit dollarit, kui
neil närvilisel finantsturul laenusaamisega probleeme peaks tekkima, selgitas
Rootsi majandusleht Dagens Industri USA keskpangaga sõlmitud tehingu tagamaid.
Rootsi keskpank teatas täna, et laenab
kriisist räsitud pangandussektorile likviidsuse tagamiseks täiendavad 60
miljardit Rootsi krooni.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.