Lehmani krahh: suured suuremaks

„Meile võib koita uus Lehmani-esmaspäev,“ tõdeb Harvardi ülikooli professor Niall Ferguson. „Süsteem pole oma põhiolemuses muutunud, välja arvatud see, et Lehmani järel on nüüd ellujäänutele „pankroti jaoks liiga suur“ lausa otsaette kirjutatud.“

Samal seisukohal on endine investeerimispanga Merrill Lynch investeeringute peastrateeg Richard Bernstein, kelle hinnangul pole poliitikud Lehmani pankrotis kõige olulisemat õppinud. Selle asemel, et nõuda Bank of America või Citigroupi restruktureerimist väiksemateks üksusteks, on USA valitsus eraldanud maksusoodustuste ja laenugarantiidena miljardeid dollareid, mis on võimaldanud pankadel veelgi suuremaks kasvada. „See lausa kutsub uut häda kaela,“ muretseb Bernstein.

Bank of America varad ulatusid juuni lõpu seisuga 2,25 triljonile dollarile, mida on eelnenud aastaga võrreldes 31% rohkem. Panga arvele langes 12% USA hoiustest.

USA presidendi Barack Obama välja pakutud muudatused regulatsioonides, et edaspidi Lehmani laadis krahhi vältida, ei nõua ülisuureks paisunud institutsioonide tükeldamist. Järelevalves loodetakse aga samade pankurite ja järelevalveinstantside tarkusele, mis lõi eeldused Lehmani kollapsile ega suutnud ette näha selle tagajärgi, kritiseerib Bernstein.

Obama plaanid on kahvatud võrreldes USA suure depressiooni aegse presidendi Franklin Delano Roosevelti reformiga. 1933. aasta Glass-Steagall Act sundis toona mõjuka JP Morgan panga kaheks jagunema, et lüüa tavapangandusest lahku riskantsem investeerimispanganduse osa. Nii sündis Morgan Stanley. Seaduse tühistas president Bill Clintoni allkiri 1999. aasta novembris.

Lehmani krahhi järel ellu jäänud pangad on kiiresti kosunud ja teenivaid taas kasumeid. Riigi „varjatud“ garantii, mis ajendas ülemääraseid riske võtma, on täna veelgi ilmsem - kollapsile järgnenud šokilaine oli sedavõrd võimas, et ükski riik ei laseks sarnast asja enam korduda. Kokku on USA valitsus välja selekteerinud 19 panka, mis on pankroti jaoks „liiga suured“.

Wall Street Journal kirjutas äsja, et Bank of America, Citigroup, Goldman sachs Group, JP Morgan Chase co ning Morgan Stanley teenisid tänavu esimesel poolaastal 23,3 miljardit dollarit kasumit. Seda võrreldes 6,7 miljardi dollari suuruse kahjumiga, mida needsamad pangad ja nende ülevõtud firmad mullu samal ajal teenisid. 2007. a buumi harjal küündisid pankade kasumid aga 49,8 miljardile dollarile. Boonusteks panid USA viis suurpanka esimesel poolaastal kõrvale 61 miljardit dollarit võrreldes buumiaasta 2007 77 miljardi dollariga. Et aga vahepeal on olnud suured koondamised, võib töötaja kohta tänavune boonus buumiaastast suuremgi olla. Mis puudutab riskiisu, siis näitab ajalehes Wall Street Journal toodud graafik, kuidas viie suurpanga võimalikud päevased kauplemiskahjud on 2006. a teise kvartali 0,52 miljardilt dollarilt tiksunud pidevalt suuremaks, küündides selle aasta teises kvartalis miljardile dollarile päevas.