Mind ajendas kirjutama 28.08.2009 Äripäeva veebis ilmunud lugu "Advokaat: kohtud soodustavad "Rüütmanni tegemist"".
Pankrotimenetluse algatamise eelduseks on võlgniku maksejõuetus. Samas ei ole igas pankrotiasjas võlgniku maksejõuetuse hindamiseni võimalik jõudagi. Võlausaldaja pankrotiavalduse korral peab võlausaldaja lisaks võlgniku maksejõuetuse põhistamisele tõendama ka oma nõude olemasolu. Kohus ei kuuluta võlgniku pankrotti ebaselge nõude alusel välja.
Kohtul on nõude põhjendatuse hindamisel kaalutlusõigus selles osas, kas esitatud tõendid on piisavad, et veenda kohut nõude olemasolus, või tuleks koguda täiendavaid tõendeid, mis eeldab asja lahendamist hagimenetluses.
Võlausaldaja risk pankrotiavalduse esitamisel seisnebki selles, kas tema nõue võlgniku vastu on piisavalt selge, et olla pankrotiavalduse aluseks. Juhul, kui nõue on ebaselge, tuleb kaaluda võlgniku vastu nõude esitamist hagimenetluses.
Tihti on pankrotiavalduse esitamise põhjuseks oluliselt väiksem riigilõiv kui nõude esitamisel hagimenetluses. Samas peab võlausaldaja arvestama, et kohus nõuab enne pankrotimenetluse algatamist kohtu deposiiti raha ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks. Kui kohus leiab, et võlausaldaja nõue ei ole selge, võivad menetluskuludeks olla ka võlgniku menetluskulud (näiteks õigusabikulud).
Kui võlausaldaja nõue ei ole usutav, siis ei pea ta hakkama seda tõendama, sest pankrotiasja menetlev kohus ei pea hakkama võlausaldaja nõuet lahendama.
Seotud lood
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?